Riigi kulud ületasid tulusid 559 miljoniga
13. august 2021, 12:08
Aasta esimese kuue kuuga oli valitsussektori eelarvepuudujääki kogunenud 559 miljoni euro eest, mis moodustas 1,96 protsenti oodatavast aastasest sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatas rahandusministeerium.
Võrreldes 2020. aasta juuni lõpu seisuga on eelarve defitsiit SKP-st 1,2 protsenti ehk 292 miljonit eurot väiksem, mis tuleneb peamiselt suurenenud maksulaekumisest ning eelmise aastaga võrreldes väiksematest lisaeelarve kuludest.
Riigieelarve positsiooni parandas ka riigipoolsete maksete peatamine teise pensionisambasse. Suurenenud on ka kaupade ja teenuste müügitulud ning tulud varade müügist. Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasv ulatus juuni lõpuks 7,5 protsendini ehk 288,2 miljoni euroni.
Töötukassa eelarve puudujääk ulatus juuni lõpuks kasvanud töötuskindlustushüvitiste ning palgatoetuse meetme kulude tõttu 35,2 miljoni euroni. Samas 2020. aasta kuue esimese kuuga võrreldes oli puudujääk 218,2 miljoni euro võrra väiksem, kuna lisaeelarvega kavandatud palgatoetuse meede oli sel aastal mahult väiksem ning samuti kaeti osa kuludest lisaeelarvega töötukassale eraldatud vahenditest.
Haigekassa eelarve ülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 34,1 miljoni euro võrra riigieelarvest antud tegevustoetuse tõttu. Toetust anti, et kompenseerida kriisieelsest tasemest väiksemat sotsiaalmaksu laekumist.
Kohalike omavalitsuste eelarve ülejääk vähenes juunis 19,4 miljoni euro võrra 84,6 miljoni euroni. Möödunud aastaga võrreldes oli ülejääk 104,4 miljonit eurot väiksem põhjusel, et eelmisel aastal said kohalikud omavalitsused lisaeelarvega riigieelarvest toetust kriisiga toimetulekuks, mille suurem kasutamine lükkus aga aasta teise poolde.
Kulusid kasvatasid toetused
2021. aasta juunis kasvasid riigieelarve kogukulud peamiselt kodumaiste toetuste kasvu tõttu.
Esimesel poolaastal on kogukulud suurenenud 262,7 miljonit, millest antud kodumaiste toetuste kasv on ligi kolmveerand ehk 198,1 miljonit eurot ja tööjõukulude kasv 15,6 protsenti ehk 41 miljonit eurot.
Riigieelarveliste asutuste kogukulud kasvasid 2021. aasta juunis eelneva aasta juuniga võrreldes 70,8 miljonit eurot ehk 6,9 protsenti, täpsemalt 1,028 miljardilt eurolt 1,099 miljardi euroni. Peamisteks kogukulude suurenemise põhjusteks olid eelneva aasta juuniga võrreldes kasvanud antud kodumaised toetused 62 miljoni eurot ehk 12,5 protsenti, tööjõukulud 9,2 miljonit eurot ehk 11,3 protsenti ja majandamiskulud 5,6 miljonit eurot ehk 9,2 protsenti. Tööjõukulude kasvust moodustab pensionieraldiste suurenemine 1,4 miljonit eurot.
2021. aasta juunis kasvasid riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, 652,4 miljonilt eurolt 748,6 miljoni euroni ehk 96,2 miljonit eurot eelneva aasta juuniga võrreldes. Seega aastaga kasvasid eelarvepositsiooni mõjutavad kulud 14,8 protsenti, mis on oluliselt kiirem kogukulude kasvust, kuna välistoetuste kasutamise kasv jääb nii mahult kui ka kiiruselt oluliselt alla kodumaiste toetuste kasvule. Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud kasvasid juunis antud kodumaistest toetustest peamiselt kodumaise tegevuskuludeks sihtfinantseerimine ja tegevustoetuste tõttu.
Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks kasvas juunis 44,6 miljonit eurot, tegevustoetused 12,5 miljonit eurot ja sotsiaaltoetused 6,2 miljonit eurot võrreldes eelneva aasta juuniga. Kodumaiste tegevuskulude sihtfinantseerimise kasvu peamisteks põhjuseteks olid 2021. aasta lisaeelarve meetmetest juunis EAS-ile makstud 33,3 miljoni euro suurune turismi kriisitoetus, haigekassale laekunud ravikindlustuse vahendid mahus 10,3 miljonit eurot ja kriisimeetmete toetused kultuuri- ja spordivaldkonnale 7,7 miljoni eest. Tegevustoetustena maksti 2021. aasta lisaeelarvest kultuurikorraldajatele 8,7 miljonit eurot ja huvitegevusele 1,7 miljonit eurot. 2021. aasta lisaeelarvest eraldati juunis täiendavalt 1 miljon eurot PCR testimiseks, mis on arvestatud majandamiskulude hulka.
Investeeringud kasvasid 2021. aasta juunis 9,2 protsenti ehk 4,8 miljonit eurot. 6 kuu jooksul on investeeringuid tehtud 25,2 miljonit eurot rohkem kui eelneval aastal. Suurima mahuga investeeringud olid juunis Tallinna Muusika- ja Balletikooli ehitamine, gümnaasiumivõrgu korrastamine, päästeameti sõidukite soetamine ja Eesti-Vene idapiiri ehitus.