/nginx/o/2021/08/11/13983147t1h9f23.jpg)
Igal aastal muutuvad erinevad e-poed ja e-ostlemislahendused aina populaarsemaks ja viiruspandeemia on sellele veelgi hoogu andnud. Samas näitavad uuringud, et inimesed hindavad füüsilises poes ostlemist jätkuvalt kõrgelt ning poodides olevad kaubandustehnoloogiad on ostukogemust palju paremaks teinud.
Baltikumi suurima kaubandustehnoloogiaettevõtte StrongPoint tellitud ja uuringufirma Norstat läbiviidud uuringu tulemustest nähtub, et 64 protsenti eestlastest peavad praegust poeformaati ideaalseks, kus kliendil on võimalik valida teenindajaga kassa ja iseteeninduskassa vahel.
«Uuring näitab selgelt, et kaubanduses on viimaste aastatega tehtud palju tehnoloogilisi uuendusi ja et füüsilises poes ostlemine on inimeste jaoks jätkuvalt väga suur osa poekogemusest. Lisaks tuleb uuringust välja, et mida noorem on ostleja, seda rohkem soovitakse poodides näha lahendust, kus teenindajaga puudub kokkupuude täielikult,» selgitab StrongPoint Baltikumi tegevjuht Rimantas Mažulis.
«Eelistatakse lahendust, kus poes olekski ainult iseteeninduskassad. Tasub rõhutada, et võrreldes teiste Balti riikidega on just eestlased pakutava poeformaadiga enim rahul. Kui eestlastest peab praegust poesüsteemi parimaks lahenduseks 64 protsenti, siis Lätis ja Leedus vastavalt 44 ja 42 protsenti,» ütleb Mažulis.
Näiteks vanusegrupis 12–24 leiab 14 protsenti vastanutest, et pood võikski olla täielikult automaatne ja inimestevaba. Vanusegrupis 65–74 on see protsent 3. 37 protsenti noortest sooviks poes näha ka lahendust, kus oste tehes ei peaks tooteid enam kassas skaneerima või nende eest terminaliga maksma, vaid kus maksmine toimuks automaatselt. Eriti oodatakse sellist lahendust Lätis ja Leedus, kus automaatset poodi igatseb vastavalt 44 ja 46 protsenti noortest.
/nginx/o/2021/08/11/13983148t1hb39d.jpg)
Mažulise sõnul selliseid lahendusi maailmas juba testitakse ja neid on rakendatud ka meie piirkonnale väga lähedal, näiteks Poolas ja Rootsis. Süsteem toimib meetodil, et inimene skaneerib poodi tulles enda kliendikoodi, valib sobivad tooted ja jalutab poest minema. Kogu toodete ostukorvi asetamine ja maksmine toimub automaatselt.
Samuti tuleneb selline soov automaatsemate lahenduste järele Mažulise sõnul viiruspandeemia mõjudest, kus inimesed otsivad rohkem lahendusi, mis aitaksid kontakte teiste inimestega vältida ning iseteeninduskassad ja muud automaatsed lahendused on selleks sobivad.
«Siiski leiab suurem osa eestlastest, et praegune hübriidsüsteem, kus poes on võimalik valida teenindajaga kassa ja erinevate iseteeninduslahenduste vahel on nende jaoks ideaalne. See on loogiline, kuna puldiga iseteeninduslahendused ja iseteeninduskassad, kus skaneerimine toimub kassa juures, sobivad erinevate koguste toodete jaoks. Nii on inimestel alati võimalik valida endale sobivaim ja mugavaim lahendus. Üks hea lisa, mida mõned poed juba kasutavad, on nutitelefoniga toodete skaneerimine. Selle lahendusega ei pea klient toodete skaneerimiseks eraldi pulti võtma, vaid seda saab teha nutitelefoniga,» selgitab Mažulis.
StrongPointi hinnangul tuleb erinevaid iseteeninduslahendusi tulevikus poodidesse aina juurde, kuna inimeste huvi teenuse vastu on selgelt olemas ja kasvamas. Edaspidi hakatakse iseteeninduskassasid aina rohkem paigaldama väiksematesse poodidesse ja ka maapiirkondadesse, kuhu tehnoloogia siiani pole veel jõudnud.
Mažulise sõnul on paljud kauplejad hakanud viiruspandeemia mõjul kiiremas korras enda e-kaubandusplatvorme arendama, et konkurentsis püsida ja et inimestele võimalikult kontaktivabalt siiski teenust edasi pakkuda. Samas ei tähenda see, et füüsilised kauplused kuhugi kaduma hakkaksid. Pigem täiustub traditsiooniline pood aina enam uudsete nutikate tehnoloogiatega, mis inimeste ostlemiskogemust parandavad.
StrongPointi tellitud uuringu viis selle aasta märtsis ja aprillis läbi uuringufirma Norstat, igas riigis küsitleti 800 inimest.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)