GRAAFIKUD ⟩ Lastetud mehed ja naised töötavad vähem kui lastega sookaaslased

Kodus töötamine tekitab vimma kontoris töötavates kolleegides.. Foto: Caro/Scanpix.

Eurostati 2020. aasta Euroopa tööhõivestatistikast ilmneb, et lastega inimeste hõivemäär on keskmiselt suurem kui rahvastiku lasteta osal. 

Euroopa Liidus oli lastega naistest hõivatud 73,4% ja lastega meestest 84,6%. Samas oli tööealistest lastetutest naistest hõivatud 69,5% ja lastetutest meestest 73,8%.

Tähtis on mainida, et hõivatuid on arvestatud tööealisest elanikkonnast, kuhu kuulub ka majanduslikult mitteaktiivne rahvastik, nt pensionärid, õppurid, haiged, invaliidid, tööotsingutest heitunud jt. Uuringus on võetud tööealiseks elanikkonnaks 15-64-aastased.

Kõrgeim osakaal lastega meestest töötab Sloveenias, Lätis ja Portugalis. Naistest aga Horvaatias, Sloveenias ja Portugalis. Põhja-Makedoonias aga töötas vaid 62% lastega meestest ja Iirimal 60% lastega naistest. 

On märgata, et laste lisandudes suureneb nii meeste kui ka naiste hõivemäär, kuid alates kolmandast lapsest see langeb. Eriti märgatavalt naiste puhul. Euroopa Liidus töötab kolme ja enama lapse kõrvalt vaid 58,5% emasid. Lisaks on näha, et suurem osakaal meestest töötab olenemata laste olemasolust, aga laste lisandudes hõivemäärade vahe suureneb.

Lisaks tuli andmetest välja, et haridustasemel on 25-54-aastaste naiste tööhõive määras oluline roll: mida rohkem lapsi, seda suurem on tööhõive erinevus madala ja kõrge haridustasemega naiste vahel: 32,0 protsendipunkti ühe lapse sünnitanud naistel ja kuni 48,4 protsendipunkti kolme või enama lapsega naistel.

Sõltumata laste arvust ei olnud madala ja kõrge haridustasemega meeste tööhõive vahe nii suur kui naistel.