Keskkonnaministeerium: Rail Balticu Pärnu trassi eelnõus on Natura hindamine puudulik

BNS
Copy
Rail Balticu ideerong.
Rail Balticu ideerong. Foto: Rail Baltic.

Keskkonnaministeeriumi (KEM) hinnangul ei vasta Rail Balticu Pärnu maakonnaplaaneringu uuendamiseks vajaliku asukohavariantide aruande eelnõus toodud Natura alade ekspertarvamus ministeeriumi poolt kooskõlastatud hindamise metoodikale ega juhendmaterjalidele.

 

Mullu juunis tühistas riigikohus Rail Balticu Pärnu maakonnaplaneeringu ligi 45 kilomeetri pikkusel lõigul Pärnu linna ja Ikla vahelisel maa-alal keskkonnamõjude ebapiisava hindamise tõttu. Viga puudutas viie kilomeetri pikkust lõiku, kuid planeering tühistati ka selle lõiguga külgnevatel lõikudel, et vajadusel võimaldada uut trassivalikut, teatas toona rahandusministeerium.

Riigihaldusministri Jaak Aabi sõnul leidis kohus, et viga oli Luitemaa linnualal Natura eelhindamisega piirdumises, sest see võis mõjutada Rail Balticu raudtee trassivalikut.

Seetõttu alustati nende lõikude ulatuses alternatiivsete trassikoridoride asukohavalikust. Nüüdseks on valminud tühistatud trassilõigu osas täiendavate trassialternatiivide võrdlustulemuste aruande eelnõu, mis peaks andma selgituse trassikoridoride võrdlemise alustest, koondülevaate võrdlustulemustest võrdlusgruppide lõikes ning võrdlustulemuste alusel kujunenud soovituse eelistatud trassikoridori kulgemise osas.

Keskkonnaministeerium leidis aga trassialternatiivide aruandes taaskord Natura hindamise osas mitmeid puudujääke. Näiteks Reiu–Häädemeeste lõigu asukohavariantide Natura hindamise ekspertarvamus ei vasta ministeeriumi hinnangul nende poolt kooskõlastatud Natura hindamise metoodikale ega juhendmaterjalidele.

Trassialternatiivide hindamine on puudulik

Ministeerium toob välja, et kuigi ekspertarvamuse sissejuhatuses on märgitud, et mitme trassialternatiivi kombinatsiooni korral tuleb kõigepealt kaaluda alternatiivide mõju Natura alade kaitseeesmärkide ja ala terviklikkuse säilimisele ning leida alternatiivid, mille puhul ebasoodne mõju Natura väärtustele on välistatud, ei ole dokumendis tehtud asjakohast hindamist, et selgitada välja, kas on olemas alternatiivid, mille puhul ebasoodne mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele on välistatud, sealhulgas leevendusmeetmete rakendamisel.

Samuti ei ole ministeeriumi sõnul tehtud eelhindamist, et välja selgitada, millistele Natura 2000 aladele tuleb üldse läbi viia asjakohane hindamine.

Lisaks tuleb vastavalt Euroopa Komisjoni Natura hindamise juhendmaterjalile mõju hindamine läbi viia Natura alade, mitte liigirühmade või elupaikade kaupa nagu on tehtud antud dokumendis, kus ühtlasi on ka erinevaid liigirühmasid on käsitletud erinevalt, mistõttu tuleb dokument ministeeriumi sõnul ühtlustada.

Ekspertarvamuses on ministeeriumi sõnul muu hulgas ka leitud, et aruandes käsitletud Rail Balticu trassialternatiivide mõju Pärnu lahe ja Kabli linnukaitsealadele on äärmiselt vähetõenäoline ning seetõttu ei peetud vajalikuks ka nende osas Natura linnustiku mõjude asjakohast hindamist. Ministeerium toonitab aga, et asjakohast hindamist ei pea tegema vaid juhul, kui igasugune oluline ebasoodne mõju Natura 2000 aladele on välistatud.

Kokkuvõtlikult leiab ministeerium, et kuna trassikoridoride võrdlustulemustes on Natura 2000 alade osas toodud eelistused ekspertarvamuse põhjal, siis kõigepealt tuleb täiendada ja täpsustada ekspertarvamust ning selle alusel ka aruande eelnõud.

Aruande eelnõu avalik väljapanek, mille raames keskkonnaministeerium oma märkused esitas, on maakonnaplaneeringu uuendamise esimene etapp. Pärast koostööd avalikkuse ja ametiasutustega võrdlustulemuste osas ning nende täiendamist koostatakse planeeringulahendus eelistatud trassikoridorile. Paralleelselt planeeringu koostamisega viiakse läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Trassialternatiivide võrdlustulemuste aruande eelnõu kohta sai ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi esitada kuni esmaspäeva, 9. augustini. Avalikule väljapanekule järgnevad avalikud arutelud, kus tutvustatakse ja arutatakse väljapaneku käigus laekunud ettepanekuid ja küsimusi. Arutelud toimuvad 7. septembril Pärnu keskraamatukogus, 9. septembril Kilingi-Nõmme klubis ja 11. septembril Uulu kultuuri- ja spordikeskuses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles