Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Mahetoit on Eesti inimeste jaoks liiga kallis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mahetoit.
Mahetoit. Foto: Toomas Huik

Mahetoit on võrreldes tavatoiduga Eestis oluliselt kallim ning nii kallist ökotoitu on värske uuringu järgi nõus ostma vaid kaks protsenti Eesti inimestest.


Kui maheliha on tavalisest lihast uuringufirma TNS Emor mahetoodete uuringu järgi vaid kümme protsenti kallim, siis kõigi ülejäänud tootegruppide puhul on hinnaerinevus oluliselt suurem.

Kõige suurem vahe on puuviljade, köögiviljade, munade ja teraviljatoodete osas. Näiteks mahedalt kasvatatud köögivili maksab tavalistest lausa 57 protsendi võrra enam, puuviljad, millesse arvestatakse ka moosid ja mahlad, ning munad maksavad 54 protsenti ja teraviljatooted 48 protsenti rohkem. Ökokartul on 35 protsendi võrra kallim ning õunte, mee ja piimatoodete hinnavahe jääb veerandi kanti.

Samas on aga enam kui 20 protsenti kallimat ökotoitu nõus ostma vaid kaks protsenti Eesti inimestest. Küsimuse peale kuivõrd ollakse mahetoidu eest nõus maksma kõrgemat hinda, ütles lausa 53 protsenti vastanuist, et nad poleks üldse nõus rohkem maksma. 35 protsenti inimestest leidis, et kuni kümme protsenti kallim toode on veel vastuvõetav ning üheksa protsenti ütles, et nad maksaksid maheda eest rohkem kuni 20 protsendi võrra.

Arvestades, et mahetooted ongi enamikul juhtudel tavatoodetest üle 20 protsenti kallimad, siis praegusel hetkel on mahetoodete potentsiaalseks tarbijaks vaid kaks protsenti elanikest.

2011. aastal kümnes OECD riigis tehtud uuring näitas samuti, et põhiliseks piiranguks mahetoidu tarbimisel on selle kõrge hind – inimesed ei ole valmis mahetoidu eest maksma rohkem kui 15 protsenti kallimat hinda.

Sama uuringu järgi on olulised motivaatorid mahetoidu tarbimise kasuks otsustamisel põhiliselt kahte tüüpi: isiklikku laadi (tervislikud kaalutlused) ja keskkonnateadlikkusel põhinevad, märkimisväärselt sõltub mahetoidu tarbimise kasuks otsustamine vanusest ja haridustasemest, nooremad ja kõrgema haridustasemega inimesed otsustavad sagedamini mahetoidu kasuks.

TNS Emori Eesti mahetoidu turu-uuringu järgi osteti 2011. aastal mahetoidust kõige rohkem teraviljatooteid, kaunvilju ja õlikultuure. Need moodustasid ostetud ökotoidust kolmandiku. Teistest toiduainetest osteti rohkem maitse- ja ravimtaimi ning kohvijooke – need moodustasid ostudest veerandi. Puuviljad ja marjad moodustasid ökoostudest 17 protsenti ning köögiviljad ja seened kümnendiku.

Uuringus kasutati põllumajandusameti, veterinaar- ja toiduameti, PRIA, statistikaameti ning TNS Emori poolt kahel vaatlusperioodil 2011. aastal (september ja detsember) läbi viidud sortimendi- ja hinnavaatluste andmeid ning 23.11. - 14.12.2011 läbi viidud tarbijaküsitluse andmeid, kus intervjueeriti 1007 vastajat vanuses 15-74 aastat.

Tagasi üles