California põud räsib kohalikke rõivatootjaid

Pilt on illustreeriv Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

USA California osariigist on 85% pindaalast põuast mõjutatud. See on aga kaikaks kodarates kohalikele rõivatootjatele, kuna kangatootmine on väga vee- ja rahakulukas protsess, vahendab Marketplace.

Lafayette Tekstiili omanik Sean Zahedi sõnul on piirkonna elanikud harjunud põuaga ning veekasutuspiirangutega, kuid tekstiilitootmiseks vajaminev veehulk on väga suur ja kuival perioodil kajastub probleem tootmiskuludes suurelt.

Kõrged kulutused veele on põhjuseks, miks mitmed ettevõtjad on oma vabrikud piiriülestele aladele viinud, seletab Ilse Metchek, California Moe Assotsiatsiooni president. Sarnaselt tegi ka Zahedi firma, kui kolis oma tootmisega Nicuaragasse. Kui 1990. aastal andis USA moetööstus tööd 900 tuhandele inimesele, siis praegu on see arv üheksa korda väiksem.

Metchek nentis, et kuigi Los Angeles on moetalentide kogunemispaik, siis tootmistöökohad kaugenevad piirkonnast. Hiljutisel põuaperioodil olid kangavärvimisärid sunnitud igapäevaselt kindlal ajavahemikul oma veekraanid kinni keerama. 2015. aastal rakendas endine kuberner Jerry Brown osariigi ajaloo esimesed kohustuslikud veekärped, vähendades 25% võrra veekasutust 400-s California veehoidlas. See põhjustas värvimisäride lahkumislaine. Lahenduseks kujunes osa firmade jaoks Mehhiko, kus ollakse lõdvemad veekasutuse reguleerijad.

Värvimisprotsessi käigus satub keskkonda umbes 10-15% värvainetest. Keskmine T-särk kasutab värvimisprotsessi ajal 16–20 liitrit vett, mis tähendab, et keskmiselt laseb ülemaailmne tekstiilitööstus veesüsteemi 40 000–50 000 tonni värvi. Foto: Saurabh Sirohiya / ZUMA Wire / Scanpix

Maailmapanga andmetel umbes 20% maailma reoveest tuleb kangaste värvimisest ja puhastamisest. Mõned ettevõtted on juba arvestanud tulevikuga, kus vett on vajaka. Los Angeleses baseeruv teksariide tootja Saitex on investeerinud rohelistesse pesumasintesse, mis taaskasutavad vett.

Bahl ütles, et see on samapalju äriline kui moraalne otsus. Sanjeev Bahli, Sanitexi asutaja sõnul on selliste seadmete esialgsed kulud suured. «See kaks või kolm miljonit dollarit, mis me sinna panime, teenis end tasa seitsme aastaga,» ütles Bahl. Isegi taolistes oludes nentis ettevõtja, et investeering tasub end ära kuivema tuleviku puhul.