Statistikaamet andis reedel teada kümne aasta suurimast hinnatõusust. Selle valguses panime võrdlusesse Eesti viie suurema rahvaarvuga linna: Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla–Järve üürihinnad.
Graafik ⟩ Vaata, kuidas on üürihinnad viies suuremas linnas viimase kümne aastaga muutunud
Kui numbrid kokku lüüa, saab kinnisvaraportaali Kv.ee andmetel leida, mitu protsenti on üürikorterite hinnad muutunud. Tallinnas on 10 aastaga tõusnud keskmine ruutmeetri hind 70%, Tartus 77%, Pärnus 18%, Narvas 18%, ja Kohtla-Järvel lausa 292% .
Kui muidu on märgata üldist trendi ülespoole, siis Narva üürihinnad on jäänud enamjaolt samale tasemele, kui välja arvata 2012 kuni 2014 kestnud väike buum. Selle põhjuseks oli korterite nõudluse suurenemine välismaalt Narva ümbrusesse jõudnud välistööliste tõttu. Kui aga paljud ettevõtted ja töötajad regioonist lahkusid, jäi alles palju tühje kortereid, kes omanikust puudust tundsid.
Elamispinna pakkumist iseloomustavad sessoonsed trendid, mille kohaselt enim kortereid on saada sügis-kevadisel perioodil. Koroonapandeemia algusajal Tallinnas, Tartus ja Kohtla-Järvel pakutavate üürikorterite arv kahekordistus. Pärnu ja Narva kinnisvaraturg näitas samal ajal kokkukuivamise märke, kuid mõlemad taastusid selle aasta kevadel.