Põllumehed: otsetoetuste suur langus ei lase keskkonnaeesmärke täita

Roomet Sõrmus. Foto: Margus Ansu / Postimees

Uue ühise põllumajanduspoliitika strateegia toob kaasa drastilise põhisissetulekutoetuse languse ning paljud põllumajandustootjad ei suuda uute kliima- ja keskkonnaväljakutsetega toime tulla, hoiatab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. 

Uue ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava eelnõus pööratakse suurt rõhku keskkonnameetmetele, kuid eelnõus napib tähelepanu kohaliku toidutootmise ja tavapõllumajanduse majandusliku ning keskkonnaalase jätkusuutlikkuse tagamisele, teatas koda.  Alates 2023. aastast on oodata põllumajanduse otsetoetuste järsku vähenemist, mis paneb paljude põllumajandustootjate majanduslikud võimalused uute kliima- ja keskkonnaväljakutsetega toimetulemiseks küsimärgi alla. Strateegiakavas napib ka vahendeid keskkonnainvesteeringute tegemiseks, seisab teates. 

Otsetoetuste taseme suur langus paneb oluliselt tõusnud tootmiskulude ja maa rendihindade juures ettevõtete majandusliku jätkusuutlikkuse küsimärgi alla.

«Koja põllumajanduse grupi juhatus arutas sellel nädalal maaeluministeeriumi uusi ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks aastatel 2023–2027. Põhilise murena koorus arutelult välja otsetoetuste taseme suur langus, mis paneb oluliselt tõusnud tootmiskulude ja maa rendihindade juures ettevõtete majandusliku jätkusuutlikkuse küsimärgi alla. Olukord nendele tootjatele, kes katavad enamuse meie toidulauast, on päris kesine,» selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

«Põllumeeste hinnangul tekitavad uue perioodi meetmed täiendava surve maa rendihindade tõusuks, mis võib tähendada Eesti põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõime vähenemist. Kahjuks tõusevad põllumajanduses kasutatava tööjõu ja tootmissisendite hinnad kiiresti, kuid põllumajandussaaduste müügist saadav tulu ei suuda tootmiskulude kasvuga sammu pidada. Nagu näha, on mitmed Eesti kaupluseketid asunud lausa hinnasõtta, mis on oluliste põhitoiduainete hinna talumatult madalaks viinud,» lisas ta.

Põllumajanduskoja hinnangul on positiivne, et võrreldes algsete kavadega on uues ÜPP strateegiakava eelnõus suurendatud mahetoetusi. Samas on vähenenud tavatootjatele keskkonnasõbraliku majandamise meetme baastoetuse määr. «Arvestades üldisi suundumusi ja ühiskonna ootust rohepöörde elluviimiseks, on väga oluline tagada keskkonnameetmete reaalne kättesaadavus ka tavapõllumajanduses. Samuti peavad toetusmäärad olema piisavalt motiveerivad keskkonnasõbralike praktikate rakendamiseks. Vastasel korral on vähenevate otsetoetuste tingimustes üha suurem surve tootmisintensiivsuse tõstmiseks, et ettevõtet majanduslikult vee peal hoida,» rõhutas Sõrmus.

Kavas on tehtud muudatusi lähtuvalt Euroopa Liidu tasandil hiljuti saavutatud ÜPP reformipaketi kokkulepetest ning huvigruppide varasematest ettepanekutest.

Problemaatiline olukord

Üha problemaatilisemaks muutub valdava osa Eesti põllumajandustootjate jaoks põhilise sissetulekutoetuse taseme pidev vähendamine. Suurim muutus ÜPP eelarveliste vahendite kasutamises on toimunud seoses ELi nõudega suunata 10 protsenti otsetoetuste mahust väiksematele maakasutajatele. Sellest võidavad küll väiksema maakasutusega majapidamised, kuid ka paljude, näiteks 200–500 hektaril majandavate taimekasvatustalude jaoks jääb uuel perioodil otsetoetuste tase võrreldes selle aastaga ca 25–35 protsenti väiksemaks.

Veelgi suurem toetuste vähendamine tabab üle 500 hektari harivaid ettevõtteid. Toetuste langust ei suuda üldjuhul leevendada ka loomapõhiste seotud toetuste maksmine või täiendavate kliima- ja keskkonnakavade rakendamine ettevõtte poolt.

Kui möödunud aastal oli ühtse pindalatoetuse ja rohestamise toetuse ühikumäär kokku 167 eurot hektari kohta ja tänavu kujuneb selleks ligi 190 eurot, siis alates 2023. aastast langeb see praeguse plaani kohaselt umbes 100 euro peale.

Uue perioodi ÜPP raames püütakse lahendada mitmeid väljakutseid, mis tulenevad ELi ambitsioonikatest eesmärkidest ja kokkulepetest, nagu ELi kliimapakett, strateegia «Talust taldrikule», ELi elurikkuse strateegia, Nullsaaste strateegia, Metaani strateegia ja muud ELi raamdokumendid. Põllumajanduskoda nõustub, et kliima ja keskkonna küsimused on järjest olulisema kaaluga, kuid ära ei tohiks unustada ÜPP teisi tähtsaid eesmärke, nagu toidujulgeoleku kindlustamine, sh taskukohase hinnaga toiduainete stabiilne kättesaadavuse tagamine või maapiirkondade majanduse hoidmine ja töökohtade edendamine põllumajanduses ning toidutootmises. Uus kava peab aitama kindlustada nii mahe- kui tavatootjate, nii looma- kui taimekasvatajate, nii põllumajandusettevõtete kui toidutootjate majanduslikku jätkusuutlikkust keskkonnaalase jätkusuutlikkuse kõrval.