Heitkogustega kauplemine tõi riigile mullu 142,3 miljonit eurot tulu

Carl-Robert Puhm
Copy
Katlamaja Saksamaal.
Katlamaja Saksamaal. Foto: Caro / Sorge/Scanpix Baltics

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside (KHG) lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist sai Eesti 2020. aastal 142,3 miljonit eurot.

Saadud rahast tuleb vähemalt 50 protsenti investeerida projektidesse, mis on seotud kliimamuutuste mõju leevendamise ja nende mõjude kohanemisega.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Kädi Ristkoki sõnul toetati rahaga energiatõhususe ja taastuvenergia edendamist avaliku sektori hoonetes, suurendati alternatiivsete kütuste kasutuselevõttu transpordis, maandati üleujutusriske, panustati Eesti rahvusvahelisse kliimakoostöösse, kaasfinantseeriti Rail Balticut ning täideti kliimaeesmärke pilootprojektides.

Pilootprojektidena said Ristkoki sõnul tänavu heitkvoodiraha näiteks täiselektriliste sõidukite ostutoetuse meede, mis tõi Eesti teedele ligi 200 elektrilist sõidukit. Lisaks tellis riik Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüsi ning jäätmete liigiti kogumise edendamise meetmele anti 1,4 mln eurot. Mitmete toetust saanud projektide ja meedete seas oli ka näiteks loodusmuuseumi ja keskkonnamaja projekteerimine, mida toetati 942 057 euroga. Raha jagamise reguleerib riigieelarve strateegia.

Alates 2014. aastast on lisaks tava-enampakkumistele ka lennunduse lubatud heitkoguse ühikute enampakkumised. 2020. aasta lennunduse ühikute müügist saadud enampakkumistulu oli 166 200 eurot. Lennunduse enampakkumise tulu peab kasutama kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks.

Enampakkumiste tulu aastate lõikes:

2013. aastal – 18 073 820 eurot;

2014. aastal – 7 408 855 eurot;

2015. aastal – 21 125 300 eurot;

2016. aastal – 23 568 750 eurot;

2017. aastal – 39 307 630 eurot;

2018. aastal - 139 888 650 eurot;

2019. aastal - 142 849 525 eurot.

2020. aastal – 142 263 965 eurot

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles