Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/02/07/945878t1h4bf7.jpg)
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) hoiatas oma eilses raportis Hiinat, et järsu majanduslanguse puhul Euroopas võib sealne majanduskasv poole võrra aeglustuda.
«Euroopa ohud Hiinale on suured ja kogetavad» ning «Hiina oleks kaubandussuhete kaudu väga haavatav», seisab raportis, mille avalikustas IMFi alaline esindaja Hiinas.
IMF on juba langetanud Hiina 2012. aasta kasvuprognoosi varasema 9 protsendi juurest 8,2 protsendi peale, kuid rõhutab nüüd, et kui Euroopa tulemused osutuvad oodatust viletsamaks, saab Hiina ekspordist kantud majandus ränga hoobi.
«Kui Hiinal ei õnnestu sisepoliitiliselt reageerida, võib kasv osutuda 4 protsenti aeglasemaks [kui prognoositud 8,2 protsenti], tuues kaasa laiapõhjalise tarbija- ja varahindade deflatsiooni,» hoiatab raport.
See aga tähendaks, et kasvutempo kukuks kaugele allapoole taset, mida kompartei peab vajalikuks, et luua piisavalt töökohti ja hoida võim kindlalt enda käes.
Samas on Peking viimastel aastatel hoidunud suurematest eelarvepuudujääkidest ning võiks surutise puhul ilmselt lubada endale päris arvestatavate stiimulite kasutamist.
IMF soovitas, et Hiina reageeriks eelarvepaketiga suurusjärgus 3 protsenti SKTst. Raha tuleks kulutada maksude langetamiseks, kallite tarbeesemete ostude subsideerimiseks, sotsiaalteenuste parandamiseks ja niigi ülisuure sotsiaalkorterite programmi võimendamiseks.
Fond usub, et sellise plaani toel võiks Hiina saavutada tänavuseks majanduskasvuks 7,2 protsenti ka juhul, kui Euroopa libiseb sügavasse langusse.
Globaalse finantskriisi ajal 2008. aasta novembris käivitas Hiina 4 triljoni jüaani suuruse stiimulipaketi, tasakaalustamaks kaubanduse ja investeeringute krahhi mõju.
Kuigi analüütikute hinnangul tõstis massiivne pakett sisemajanduse kasvu vähemalt 6 protsenti, langes Hiina üldine majanduskasv kriisieelse tasemega võrreldes siiski 5 protsenti.
Üks eelmise stiimulipaketi puudusi oli selle rakendamise meetod: sisuliselt andis Peking riigipankadele korralduse laenata suurem osa sellest summast otse riigiettevõtetele ja kohalikele omavalitsustele.
IMF ütles eile, et uus stiimulipakett peaks minema läbi keskvalitsuse eelarve – lootmata avalikule infrastruktuurile, mille maksaksid kinni pangalaenud ja kohalikud omavalitsused.
«Globaalkriisi kiiluvees tekitatud krediidiuputuse tagajärgede likvideerimisega on Hiinal tööd veel tükiks ajaks,» seisab raportis. «2009-2010 stiimulitest tulenenud krediidikvaliteedi ja pangabilansside mured on visad püsima. Seetõttu peaks rahaliste meetmetega seekord ettevaatlik olema.»
Copyright The Financial Times Limited 2012