/nginx/o/2012/02/07/945806t1hefeb.jpg)
Euroopa ametnikud nõuavad, et uutes Kreeka abipakettides tuleb kindlasti reserveerida summad, mis lähevad sealsete riigivõlakirjade hoidjatele.
Kreeka abiraha võib minna «erikontole»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii oleks võimalik vajadusel teatud summasid kinni pidada, välistades samas korratu maksejõuetuse, mis võiks finantsturud taas paanikasse ajada.
Lähtuvalt uuest Prantsuse-Saksa plaanist, mis euroametnike sõnutsi paketti nr 2 ilmselt ka kaasatakse, looksid euroala ametnikud abirahade tarvis tingdeponeerimiskonto – summad ei läheks otse Ateenale, nagu varem.
Niiviisi oleks võlakirjahoidjatel kindlustunne, et neile makstakse. Ülejäänud raha, mis on vajalik Kreeka valitsuse tööshoidmiseks, võiks siiski kinni pidada, kui Ateena ei täida uusi rangeid reforminõudeid.
Üks kõrge Prantsuse ametnik ütles, et plaan, mida toetavad ka Euroopa Komisjon ja mitmed euroala riigid, aitaks eeemaldada «maksekatkestuste Damoklese mõõga», hoides samal ajal Ateenat reformikursil.
Võlakohustuste maksmise esikohale asetamise idee sisaldus ka vastuolulises Saksa ettepanekus, mida jaanuaris euroala rahandusministeeriumites levitati. Sakslased nõudsid ühtlasi «eelarvevoliniku» läkitamist Kreekasse, vetoõigusega eelarveotsuste üle.
Euroala ametnike arvates annaks tingdeponeerimiskonto Euroopa Liidule ja Rahvusvahelisele Valuutafondile jõulised hoovad Kreeka abiraha kasutuse üle, röövimata Ateenalt eelarvelist suveräänsust.
«See on parem mõte, kui eelarvevolinik,» ütles üks kõrge Prantsuse ametnik. «See on vastuvõetavam.»
Kuigi idee pärineb Berliinist, on sellel ka Prantsuse presidendi Nicolas Sarkozy ametlik toetus.
Angela Merkel ütles kahe liidri ühisel pressikonverentsil Pariisis, et selline lähenemine tagab «usaldusväärse ligipääsu rahale».
Copyright The Financial Times Limited 2012