Piiriveekogudel liiklemine tuleb tänasest registreerida uuel telefoninumbril

Jõelaev Catharina kurseerib piiriveekoguks oleval Narva jõel Narva linna ja Narva-Jõesuu vahel Foto: Kaspar Eisel

Alates tänasest, 30. juulist muutus telefoninumber, millele lühisõnumi saates saab piiriveekogule mineku ja tagasituleku registreerida. Uus number on ([phone].

Piiriveekogule minek on reguleeritud riigipiiri seadusega ning seal kehtivad veel täiendavad reeglid, mida tavalistel veekogudel ei ole. Piiriveekogul on keelatud viibida päikeseloojangust päikesetõusuni ning jälgida tuleb, et riigipiiri tähistavate meremärkidega hoitaks piisavat vahemaad. 

Seadus ütleb muuhulgas, et veesõiduki või muu transpordivahendiga Narva jõele, Narva veehoidlale, Lämmi- ja Pihkva järvele minek ning sealt tagasitulek tuleb registreerida. Samuti tuleb registreerida veesõiduki ja muu transpordivahendiga Peipsi järvele minek kaugemale kui üks kilomeeter kaldast. 

PPA piirivalveosakonna juhtivpiiriametnik Rain Arumäe märkis, et numbri vahetus on seotud teenusepakkuja vahetusega, kus hoolimata pingutustest ei õnnestunud paraku jätkata varasema numbri kasutamist.

SMS teel registreerimiseks tuleb seega edaspidi saata lühisõnum uuele numbrile [phone]. Piiriveekogule minnes tuleb saata antud numbril tekst «Algus» või «A» ning piiriveekogult tagasi tulles tekst «Lopp» või «L».

PPA soovitab inimestel kasutada piiriveekogule mineku registreerimiseks iseteeninduse veebilehte www.piiriveekogu.ee, kus esmakordselt külastades tuleb luua endale kasutajakonto, misjärel saab iga kord lehele sisse logides mugavasti teatada piiriveekogule minekust ja tagasitulekust.

Ka kohaliku kordoni numbrile helistajat teavitab edaspidi automaatvastaja võimalusest registreeruda piiriveekogule iseteeninduses või SMS-i teel. Kui inimene ei leia siiski võimalust iseteeninduse kasutamiseks, registreerib tema piiriveekogule mineku või tagasituleku sama kõne käigus piirivalvur nagu see varasemalt on olnud.

«Iseteenindus on piiriveekogule minejatele siiski kiirem ja mugavam lahendus, kui kõnejärjekorras ootamine ja oma piiriveekogule mineku või tagasituleku registreerimine telefonitsi. Mida rohkem inimesi asub iseteenindust kasutama, seda enam saame ka oma piirivalvureid suunata põhiülesannete täitmisele nagu see on piirivahejuhtumitele ja päästesündmustele reageerimisele,» selgitas Arumäe.