Stabiliseerimisreservi maht kasvas kvartaliga 268 000 euro võrra

Stabiliseerimisreservi varade mahu turuväärtus oli teise kvartali lõpus 431,54 miljonit eurot. Foto: Scanpix/ imago images

Tänavu teise kvartali lõpus oli stabiliseerimisreservi varade maht turuväärtuses 431,54 miljonit eurot, seejuures kasvas reserv kvartaliga 268 000 euro võrra ja kahanes aastaga 633 000 euro võrra.

Reservi vahenditest oli juuni lõpus enamik ehk 65,17 protsenti paigutatud madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ning keskpanga kontojääki. 32,51 protsenti mahust moodustavad krediidiasutuste võlakirjad ja kontojääk ning 2,31 protsenti ettevõtete võlakirjad, teatas rahandusministeerium.

Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Eesti Panga kontojääk 16,33 protsendiga reservi mahust ning Iirimaa ja Rootsi võlakirjad, vastavalt 14,08 ja 9,7 protsenti reservi mahust.

Stabiliseerimisreservi vara paigutamise eesmärk on eelkõige säilitada vara väärtust, mistõttu ei paigutata stabiliseerimisreservi vahendeid riskantsetesse varadesse. Teiseks peab reservi olema võimalik vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta. Tulu teenimine on reservi vara paigutamise eesmärkidest alles kolmandal kohal.

Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 44,8 miljonit eurot. Viimati võeti 2009. aastal reservist kasutusele 224 miljonit eurot maailma majanduskriisist tulenevate riskide vähendamiseks. Riigikogu täiskogu võttis mullu 13. aprillil vastu otsuse, mis lubab kasutada stabiliseerimisreservi koroonaviiruse tõttu väljakuulutatud eriolukorra lahendamisel, kuid reservi ei ole seni kasutatud.

Reservi saab seaduse järgi kasutada üksnes riigikogu loal üldmajanduslike riskide vähendamiseks, kriiside leevendamiseks eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muude erakorraliste olukordade lahendamiseks. Samuti võib reservi kasutada finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.