SEB: pensionifondide tootlusi on pärssinud piirangud ja inflatsioon

SEB panga lipp. Foto: Ints Kalnins

SEB panga Varahalduse äriarendusjuhi Peeter Schamardini sõnul on Eesti pensionifondide tootlusi pärssinud piirangud teise samba pensionivarade investeerimisel ning kõrge inflatsioon.

 

SEB teatel näitas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) iga-aastane aruanne, et Eesti pensionifondide keskmine reaaltootlus oli 2019. aasta detsembrist 2020. aasta detsembrini Leeduga peaaegu võrdne, vastavalt 4,9 ja 4,8 protsenti. Pensionivarade suhe sisemajanduse kogutoodangusse (SKT) on OECD andmeil Eestis Baltimaade parim.

Võrdluseks: Soomes oli pensionifondide reaaltootlus samal ajal 4,6 protsenti ning Lätis 2,4 protsenti. Aasta varem oli Leedu kogu OECD tabeli liider 16,6 protsendiga ning Balti arvestuses järgnesid 7,7 protsendiga Läti ja 6,6 protsendiga Eesti. Eesti puhul on avaldatud pensionifondide lõpptootlus ehk valitsemistasu on sealt maha arvestatud.

Mehhikos oli OECD riikidest mullu kõrgeim pensionifondide reaaltootlus – 9,3 protsenti. Negatiivset tootlust näitasid 2019–2020 sarnaselt eelmisele perioodile Tšehhi ja Poola pensionifondid, vastavalt 1,2 ja 4,8 protsenti.

Suhtena SKT-sse on Balti riikidest kõige rohkem pensionifondide varasid Eestis – 19,5 protsenti. Järgnevad Leedu 9,5 protsendiga ja Läti 2,1 protsendiga. OECD keskmine ulatub 63,5 protsendini, kusjuures Hollandis moodustavad pensionifondide varad 210 protsenti ning Islandil 194 protsenti SKT-st, Soome vastav näitaja on 56 protsenti.

Seega võrreldes paljude arenenud riikidega on Eesti pensionivarad veel tillukesed ja peaaegu täielikult puudub tööandjapension, märkis SEB.

Kokku kasvasid OECD riikide pensionivarad 2020. aastal ligi 9 protsenti. Eestis suurenesid varad aastaga 11,5 protsenti, olles Balti riikide seas teisel kohal, Leedu 15,9 protsendi järel ning Läti 9 protsendi ees.

Tootlusi pärsivad piirangud ja inflatsioon

Eesti vähendas eelmisel aastal vahet parema tootlustega riikidega ning siin on SEB hinnangul mitmeid põhjuseid. «Eestis on ajalooliselt kehtinud piirangud teise samba pensionivarade investeerimisel – näiteks algusaastatel said pensionifondid paigutada aktsiatesse vaid kuni 50 protsenti varadest,» selgitas SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin pressiteates.

Schamardini sõnul on aastate jooksul piirangut leevendatud ning 2019. aastal tulid Eestis turule teise samba pensionifondid, millel oli lubatud kogu vara aktsiatesse paigutada. «Viimaste aastate jõuline tõus aktsiaturul kajastub kindlasti tugevamalt pensionifondides, kus aktsiate osakaal on kõrgem. Siiski on Eesti pensionifondide aktsiainvesteeringute osakaal endiselt alla poole,» nentis ta.

Ta rõhutas ka, et traditsiooniliselt on Eestis inflatsioon olnud kõrgem kui näiteks Lääne-Euroopas keskmiselt. «Eesti ja Hollandi pensionifondide nominaaltootlused võivad olla võrdsed, kuid kui Eesti inflatsioon on Hollandi omast näiteks 2 prosenti aastas kõrgem, on automaatselt Eesti fondide reaaltootlus sellesama kahe protsendipunkti võrra madalam,» tõi ta välja.

«Kuna Eesti on euroala liige ja meie majanduse struktuur muutub üha sarnasemaks arenenud riikidega, peaks pikemaajaliselt ühtlustuma ka Eesti ja nii-öelda vanade euroala riikide inflatsioonitempo, mis peaks tulevikus aitama Eesti fondidel kõrgemaid kohti püüda,» märkis Schamardin.

Eesti pensionifondide tuleviku suhtes ollakse optimistlik

SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev lisas, et Eesti kogumispensioni süsteem on veel üsna noor ja keegi ei ole saanud koguda varasid 40–50 aastat, nagu seda on teinud paljude arenenud riikide pensionikogujad.

«Minevikus on olnud perioode, mille tootlusega ei saa kohalikud pensionifondid rahul olla ja fondivalitsejatel on kahtlemata minevikust õppida. Asja positiivsem külg on aga selles, et kogumisperioodi alguses, kui kogunenud summad on veel väikesed, on tootlustel suhteliselt väiksem mõju. Tulevaste pensionäride heaolu määrab enam fondide tootlus kogumisperioodi teises pooles, kui kogunenud pensionivara on juba märkimisväärne,» ütles Võrklaev.

Tema hinnangul loovad Eesti pensionifondide leevenenud regulatsioon, langenud tasumäärad ja kasvav kogemuste pagas tulevikuks head väljavaated tabelis paremate positsioonide püüdmiseks.

Võrklaeva sõnul peegeldas Leedu kogu OECD nimekirja esikoht ülemöödunud 2019. aastal nende tollast pensionireformi, mille käigus muudeti järsult pensionivarade riskitaset, liigutades suure osa võlakirjainvesteeringutest aktsiainvesteeringuteks.

Eestis seevastu on endiselt suur osa pensionikogujate rahast suure võlakirjakomponendiga fondides, mis ei vasta tema sõnul paljude pensionikogujate tootlusootusele ja riskitaluvusele.

«Kuna 2019. aasta oli aktsiaturgudel erakordselt positiivne, tõstis see Leedu fondid ülemöödunud aastal etteotsa. Kuna ka käesolev 2021. aasta on aktsiaturgudele alanud positiivselt, on Leedu fondidelt põhjust positiivseid uudiseid oodata ka edaspidi. Leedu pensionireform erines Eesti reformist mitmes mõttes: pensioniraha väljamaksmise asemel keskenduti fondide tootluse parandamisele ning lisaks kaasati reformi läbiviimisse suurel hulgal asjatundjaid,» selgitas Võrklaev.