Kütus kallis? Soomes tuleb bensiiniliitri eest maksta ligi kaks eurot (2)

Kaja Koovit
, majandustoimetuse juhataja
Copy
Kütuse hind Soomes tanklas 28.juulil
Kütuse hind Soomes tanklas 28.juulil Foto: Postimees.ee

Sarnaselt Eestiga kerkib mootorikütuste hind ka Soomes. Nii kirjutab Yle, et suvekuud on mootorikütuste hinda järsult tõstnud ning riigi mõnes piirkonnas tuleb kütuseliitri eest maksta ligi kaks eurot, kirjutab Yle.

Kui Eestis maksab mootoribensiini 95 liiter pärast eelmise reede 2-sendilist hinnatõusu 1,495 eurot, siis põhjanaabrite juures tuleb kütuse eest maksta oluliselt kõrgemat hinda.

Keskmiselt tuleb mootoribensiini 95 eest maksta 1,60–1,70 eurot, kuid autoomanikud maksavad mõnes piirkonnas ka rohkem. Nii maksis eile Lõuna-Soomes 95 liiter 1,80 eurot ning odavaim kütus on Kesk-Soomes, kus liitri hind jäi veidi alla 1,60 euro.

Yle märgib, et nõudlus kütuse järele on suve jooksul suurenenud ning ka hinda kergitanud. Lisaks mõjutab hinda kohalik konkurents ning euro ja dollari valuutakurss. «Hinda mõjutavad kõik need tegurid ning ühte ei saa eraldi esile tõsta,» tõdes Neste asepresident Katri Taskinen.

Mai lõpus langes euro kurss dollari suhtes 1,23 dollarilt 1,18 dollarile ning nõrgenenud euro tähendab, et tarbijad saavad endale vähem lubada, sest nii toornafta kui mootorikütustega kaubeldakse maailmaturul tavapäraselt dollarites.

Mootorikütuste edasine hinnatõus sõltub Taskineni sõnul maksudest. Sest sarnaselt Eestiga on maksude osakaal mootorikütuste hinnas kõrge. Soomes on maksude osakaal kütuse hinnast 60 protsenti ning sestap on maksudel hinnale ka suur mõju.

Naftanõudlus suureneb

Pandeemiast taastumine on suurendanud nõudlust toornafta järele ning kergitanud hinda. Kui koroonapandeemiast tingitud nõudluse languse tõttu kukkus Põhjamere Brenti barreli hind eelmise aasta aprillis allapoole 15 dollari taset, siis selle aasta alguses maksis barrel 56 dollarit ning kerkis juulis 77 dollarini.

Maailma juhtivad naftatootjad leppisid 18. juulil kokku tootmise mõõdukas suurendamises. Leppe kohaselt suurendavad 23-liikmelise OPEC+ riigid naftatootmist 400 000 barreli võrra päevas iga kuu alates augustist. Otsus peaks aitama maailma majandusel pandeemia taandudes paremini taastuda.

Circle K sillutas tänase teatega pinnast kõrgete hindade püsimisele, tõdedes, et maailma naftatoodete hinnad jätkavad tõusu, saades toetus USA laovarude langusest ning nii USA keskpanga kui ka IMFi majandusprognoosidest.

«USA toornafta varud langesid sel nädalal 4,7 miljonit barrelit, bensiinivarud 6,2 miljonit barrelit ning diislikütuse varud 1,9 miljonit barrelit,  mis mõjutavad seeläbi naftatoodete hindade tõusu. Turuosalised ootavad täna DOE aruannet ja USA keskpanga teateid intressimäärade kohta, et teha järgmisi otsuseid. Seni on keskpank andnud sõnumeid plaanist hoida intressimäärasid madalal, sõltumata kiirenevast inflatsioonist,» selgitas Circle K Eesti mootorikütuste müügidirektor Raimo Vahtrik.

Balti riikide võrdluses on Eesti bensiinihind hetkel kõige kõrgem ning diislikütuse hind regiooni madalaim.

«Mootorikütuste jaemüügihind Eestis sõltub nafta sisseostuhinnast, riiklikest maksudest ning kohalikust konkurentsist. Kuna Eestis on mootoribensiini aktsiis Balti riikide lõikes kõige kõrgem ning Eestis rakenduvad ka kõrgemad taastuvenergia- ja kliimanõuded, siis on mõistagi ka siinne bensiinikütus kallim,» selgitas Vahtrik.

Ta lisas, et diislikütuse Eesti hinnaeelist Baltikumis aitab jätkuvalt hoida 2020. aastal langetatud diislikütuse aktsiis. «Kui aktsiis tagasi pööratakse, siis aasta pärast selliseid hindu me kindlasti enam ei näe,» prognoosis Vahtrik.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles