Täna veab Balti pangaaktsiate pöörast rallit Coop Pank

Coop Pank. Foto: Eero Vabamaegi/Pm

Pangaaktsiad ei raatsita müüa, kuid osta tahetakse neid mitmel põhjusel.

Pangaaktsiad on näidanud võimsat tõusu. Vaid kuu ajaga võib Eesti pangaaktsiate tõusu lugeda kümnetes protsentides.

Coop Panga aktsia tõusis täna pärastlõunaks 6,4 protsenti, 2,83 euroni. Kuu ajaga on pangaaktsia kallinenud 30,7 protsenti.

LHV aktsia kerkis seni täna 1,2 protsenti, 30,75 euroni. See aktsia on kuu ajaga kallinenud 23 protsenti.

Šiauliu bankase aktsia tõusis täna 0,7 protsenti, 0,72 euroni. Kuu ajaga on Leedu pangaaktsia tõusnud kaheksa protsenti.

«Pangaaktsiate tõusu taga on ilmselt eelmisel nädalal avaldatud head kvartalitulemused, mis on müüjate indu aktsiatest loobuda vähendanud. Seda iseloomustab fakt, et tõus on nii LHV, Coop Panga kui ka Šiauliu Bankase aktsiates tehtud korraliku käibe pealt ja turul pole piisavalt müüjaid, et hinda paigal hoida,» ütles LHV maaklertegevuse juht Sander Pikkel. «Oma rolli on kindlasti mänginud ka Euroopa Keskpank kes andis eelmise nädala lõpus teada, et 2020. aasta märtsis kehtestatud dividendide väljamaksmise piiranguid ei jätkata kauem kui 30. septembrini.»

Seega on ei kehti enam üldised piirangud vaid keskpank hindab iga panga kapitaliseerituse suhtarve tavapärase järelevalve protsessi raames. Arvestades Balti turu väiksust ei saa välistada ka aktsiate omavahelist sümpaatiat investorite seas kus ühe pangaaktsia tõus kandub üle teistele, lausus Pikkel.

Ka globaalsed põhjused kanduvad siia üle

«Taganttuul on saanud alguse globaalsest varahindade tõusust ja rahatrüki kiirusest. See on viinud aktsiaturud/kinnisvara ja muud varaklassid ülesse trendima enneolematul kiirusel nii meil kui ka mujal. Ettevõtete head tulemused ja tuleviku projektsioonid on (jae)investorid muutnud eufooriliseks ja toonud üle maailma väga palju uusi investoreid turule uue raha ja fraktsiooniinvesteerimise võimalustega, mis on orbiidile kergitanud ka näiteks fundamentaalselt ülehinnatud meemiaktsiad,» lausus Swedbank Marketsi vanemspetsialist Meelis Maasik. «Uued investeerimistehnoloogiad ja tasuta tehingud on tekitanud uue trendi nimega «kartmatu raha», mis ei karda volatiilsust. Lisades siia kombinatsiooni inflatsioonihirm ja madalad intressid, saame tulemuseks rasvaselt hinnastatud varad ja mullistumise ohu.»