/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2021/07/27/13947259t1h14de.jpg)
Eestis 20 aastat kehtinud seadus, mis kohustab bussiettevõtteid tasuta ja riigi hüvitiseta vedama puudega inimesi ning koolieelikuid, on vastuolus Euroopa reeglitega, leidis Euroopa Komisjon.
Euroopa Komisjon: riik on kohustatud bussivedajatele hüvitist maksma
Sellise seisukoha võttis Euroopa Komisjon 20. juulil, kui andis hinnangu Euroopa Kohtule kohtuasjas, mille Lux Express algatas Eestis 2019. aastal seoses ühistranspordiseaduse põhiseadusvastasusega, teatas Lux Express.
Lux Express Estonia AS juhatuse liikme Ingmar Roosi sõnul on see oluline läbimurre aastaid kestnud olukorra lõpetamisel. «Me ei pöördunud kohtusse mitte puuetega inimeste ja eelkooliealiste laste vastu ega vaidlusta riigi õigust pakkuda neile ühistranspordi kasutamiseks soodsamaid tingimusi. Me vaidleme riigi poolt kujundatud ebaõiglase süsteemi vastu. Vedajatele, kellelt riik avaliku teenindamise lepingute alusel veoteenust ostab, hüvitatakse tasuta sõiduõigusega reisijate vedamise kulu läbi kilomeetri hinna, kuid puhtalt piletitulust toimivaid liine teenindavad vedajad peavad samu sõitjategruppe teenindama tasu saamata.»
MKM: Komisjoni hinnangul puudub õiguslik tähendus
Lux Express esitas 2019. aastal Tallinna Halduskohtule hagi Eesti Vabariigi vastu, nõudes ühistranspordiseaduse § 34 põhiseadusevastaseks tunnistamist ja Eesti Vabariigilt kahju hüvitamist. Halduskohus pidas vajalikuks küsida Euroopa Kohtult hinnangut, kas lisaks siseriiklikule õigusele reguleerib tasuta sõidu kohustust ka Euroopa Liidu õigus. Euroopa Kohtu otsuseni on halduskohus siseriikliku kohtumenetluse peatanud.
Lux Expressi poolt viidatud Euroopa Komisjoni seisukoht on esitatud pooleli olevas Euroopa Kohtu kohtuasjas nr C-614/20 protsessi kaasatud ühe osapoole hinnanguna, mis ei oma meile hetkel õiguslikku tähendust. Õigusliku mõjuga otsuse selles küsimuses annab vaid Euroopa Kohus, pärast mida saab halduskohus menetlusega jätkata.
Kuna tegemist on pooleli oleva kohtuasjaga nii Euroopa Kohtus kui Eesti halduskohtus, siis enne kohtulahendeid MKM antud teemal õiguslikke hinnanguid anda ei saa.
Roosi sõnul muudab olukorra veelgi grotesksemaks asjaolu, et juba 2008. aastal andis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium õiguskantsleri vahendusel bussivedajatele lubaduse, et peagi luuakse tasuta sõiduõigusega isikute teenindamiseks spetsiaalne hüvitiste süsteem. «13 aastat on möödas, aga seda lubadust ei ole senini täidetud. Küll aga on valitsus vahepeal leidnud, et Eesti riik on piisavalt rikas, et käima panna üleüldine tasuta bussiliiklus avalikel maakonnaliinidel,» lisas Roos.
Lux Expressi kohtuvaidluses esindanud advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Carri Ginter on tänulik Tallinna Halduskohtu kohtunikule, kes küsimuse Euroopa Kohtusse saatis. «Riik püüdis viimase võimaluseni väita, et Euroopa Liidu õigus siin ei kohaldu. Edasi saab vaidlus keskenduda sellele, kui palju tuleb riigil bussiettevõtjatele hüvitist maksta,» ütles Ginter.
Antud küsimuse lahendamist võib raskendada aga asjaolu, et riigil endal puuduvad andmed seaduses ettenähtud tasuta sõiduõigusega reisijate arvu kohta. 2018. aastal algatati bussivedajate initsiatiivil küll projekt, kuid riik loobus selle täideviimisest põhjusel, et projekti ei oleks jõutud läbi viia enne EL-i rahastusperioodi lõppu.