Aasta esimene pool paistis silma tähelepanuväärse aktiivsusega kinnisvaraturul. Suur eluasemelaenude nõudlus jätkus juunis, samas väljastati võrreldes rekordiliste kuudega märtsist maini laene vähem. Palavate suveilmadega võib tehinguaktiivsus mõnevõrra rahuneda, kuid järeldusi turu edasise arengu kohta teha on veel vara.
Eluasemelaenuturg sai jahutust, aga ülekuumenemise oht püsib
Endiselt püsib kinnisvaraturu ülekuumenemise oht, millele võib kaasa aidata aasta alguses taotluse esitanutele septembris välja makstav teise samba pensioniraha.
Teises kvartalis sõlmiti uusi laenulepinguid eluaseme soetamiseks keskmiselt 171 miljoni euro väärtuses kuus. Seda on 13% enam kui I kvartalis ja üle 40% enam, kui võrrelda 2019. aasta II kvartali ehk koroonaeelse olukorraga. Osaliselt selgitab suurenenud ostuhuvi koroonapandeemia esialgse ebakindlusega kaasnenud tehingute edasilükkamine, mis hiljem teoks tehti. Viimase aastaga on ka paljude inimeste säästud suurenenud tavapärasest rohkem, mis võimaldab kinnisvara soetada. Samuti võib piirangutest tingitud rohke kodus veedetud aeg ajendada elamistingimusi parandama.
Eluasemelaenude võtmist on soosinud ka soodsamaks muutunud eluasemelaenu intressimäär. See oli mitu aastat 2,3–2,4% lähedal, ent langes pankadevahelise konkurentsi tõttu märtsis 2,1%ni. Sealt alates on keskmine intressimäär stabiliseerunud.
Suure laenunõudluse najal on pankade eluasemelaenuportfelli aastakasv kiirenenud 8%ni, ületades Euroopa Liidu keskmist. Mitmes riigis on eluasemeturg veelgi aktiivsem kui Eestis, mis võib viidata üldisele kasvavale riskile.
Teatavaid riske võib näha ka elukondliku kinnisvara hinnakasvus, mis on Eestis viimastel kuudel mõnevõrra kiirenenud. Tõusnud on nii uute korterite kui ka vanemate järelturu korterite hinnad. Mõningast ebakindlust on lisanud ehitusmaterjalide hinnatõus, mille toel kasvas ehitushinnaindeks statistikaameti andmetel II kvartalis eelneva kvartaliga võrreldes 5,2%.