Keskpankurid andsid digieurole ja plokiahelale väga positiivse hinnangu

Eesti Pank näeb plokiahelas suuri võimalusi Foto: imago stock&people/imago/McPHOTO/Scanpix

Eesti Pank viis koos Euroopa Keskpanga ja euroala seitsme keskpangaga läbi digieuro tehniliste võimaluste uurimisprojekti. Selgus, et plokiahelal põhinev uudne tehnoloogia võimaldaks väga suure rahapakkumise juures teoreetiliselt töödelda samaaegselt peaaegu piiramatul arvul makseid, ja teha seda väiksema süsiniku jalajäljega kui kaardisüsteemid.

Lisaks suudaks plokiahelal põhinev lahendus tagada tasakaalu privaatsuse ja rahapesu tõkestamise nõuete täitmise vahel.

Eesti Pank viis koos Euroopa Keskpanga ning Hispaania, Saksamaa, Itaalia, Kreeka, Iirimaa, Läti ja Hollandi keskpangaga läbi eksperimendi digieuro ühe võimaliku tehnoloogilise lahenduse hindamiseks. Eksperimendi käigus uuriti võimalusi, kuidas tagada Eesti e-riigi aluseks olevale plokiahela tehnoloogiale üles ehitatud digitaalse euro tehnilise lahenduse jõudlust (maksete ja rahaomanike arv, energiakulu), digitaalse identiteediga seotavust ja privaatsust.

Euroopa Keskpanga nõukogu ei ole veel langetanud otsust digieuro kasutuselevõtu kohta, kuid otsustas 14. juulil edasi liikuda digieuro kasutuselevõtuks vajalike ettevalmistustega. Otsuse, kas digieuro tuleb või mitte ja millisel tehnoloogilisel lahendusel see põhineb, teeb nõukogu tulevikus.

Kui digieuro tuleb, siis see ei asendaks sularaha, vaid oleks sularaha kõrval samaväärne lisavõimalus kõigile elanikele ja ettevõtetele. Nagu sularahagi puhul, tagaks digieuro väärtust keskpank. Digieuro kasutuselevõtt aitaks kaasa majanduse digitaliseerimisele ning võiks kaasa tuua programmeeritava raha ja muuta maksete tegemise odavamaks. Digieuro oleks maksevahendina kasutatav kõikides euroala riikides ja tagaks ühtlasi sularahaga võrreldava turvalisuse. Digieuro võimaldaks näiteks pankadel ehitada uusi makselahendusi, mida saab kasutada nii tava- kui ka e-poes ostude tegemiseks ja inimeste vahel arveldamiseks.

Eesti Panga osalusel läbi viidud eksperimendi käigus tegid digirahaga omavahelisi makseid digitaalset identiteeti omavad isikud Eestist, Lätist, Leedust ja Hispaaniast. Kokkuvõttes näitas eksperiment, millised on plokiahela tehnoloogia võimalused ja kus on tehnoloogilised piirid digiraha süsteemi ehitamisel.

Kokkuvõtvalt olid tehnoloogilise eksperimendi tulemused järgmised:

Eksperiment lükkas ümber plokiahela tehnoloogia varasemad probleemid, nagu madal jõudlus ja suur energiakulu.

Eksperiment näitas, et plokiahela tehnoloogiale tuginev uudne digitaalse euro tehnoloogia on hästi skaleeritav ehk vajadusel saab kerge vaevaga suurendada digieuroga tehtavate maksete arvu. Selline tehnoloogia ei sea sisuliselt piire rahamassi suurusele. Süsteem suudab katta ära kogu ringluses oleva euro rahamassi ja veel rohkemgi; rahaomanike arvule ega üheaegselt tehtavate maksete arvule piiranguid pole.

Testi käigus ehitatud digieuro süsteemis liikus korraga üle 300 000 makse sekundis ja raha jõudis saajani vähem kui kahe sekundiga. Seejuures oli uue süsteemi hinnanguline süsiniku jalajälg väiksem kui tänastel kaardimaksesüsteemidel.

Elektroonilist identiteeti (eID) on võimalik siduda digitaalse euroga selliselt, et ühelt poolt on tagatud turvalisus ja teisalt võimaldab erinevaid privaatsuse astmeid. Erinevad pooled näevad ainult osaliselt makseinfot, kuid samal ajal on võimalik teha rahapesu tõkestamiseks vajalikku kontrolli.

Eksperiment on sisendiks juuli keskel alanud digieuro kasutuselevõtu järgmises uurimisetapis. Selles etapis tehakse erinevaid kasutajauuringuid ning kaasatakse panku ja teisi makseteenuse pakkujaid, et uurida täpsemalt digitaalse euro emiteerimise võimalusi. Samuti peaks see etapp andma vastuse, milline võiks olla tulevikus digieuro jaoks vajalik tehniline taristu ja kuidas saaks digieuro kõige paremal moel toetada tuleviku innovaatiliste makselahenduste ehitamist euroalal. Eesti Pank osaleb selles projektis lahenduste testimisel, digieuro strateegiliste suundade ja eesmärkide seadmisel ja digieuro nõuetega seotud otsuste langetamisel erinevate töögruppide kaudu. Eeldatavalt kestab see uurimisetapp kaks aastat.

Eesti Pank viis eksperimendi läbi eelmise aasta oktoobris algatatud keskpanga digiraha uurimisprojekti raames.