Eestimaalaste kaardimaksete arv kerkis rekordtasemele

Eestlased eelistavad maksta sularaha asemel kaardiga. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Eesti elanikud tegid Eesti müügikohtades juunis keskmiselt päevas enam kui miljon kaardimakset. Seda on 10 protsenti protsenti rohkem kui aasta tagasi ja on kõigi aegade rekord.

Kui viie aasta eest tehti pangakaarti kasutades 97 protsenti ostudest füüsilistes müügikohtades ja vaid 3 protsenti e-poes, siis sel kevadel (märtsis, aprillis) moodustas e-poes pangakaardiga tehtud ostude osakaal juba 14 protsenti. Piirangute leevendamine on viinud inimesed tavapoodidesse tagasi, kuid edaspidi võib oodata, et palju suurem osa ostusid sooritataksegi püsivalt e-poodides.

Eesti elanikud tegid Eesti müügikohtades juunis päevas keskmiselt üle miljoni kaardimakse 18,5 miljoni euro väärtuses. Kaardimaksete arv oli 10 protsenti ja käive 12 protsenti suurem kui eelmise aasta juunis. Ühtlasi on see juunikuude rekord.

Samas on välismaal tehtud kaardimaksete maht piirangute tõttu endiselt madalseisus. Juunis maksti välismaal kaardiga ligi poole vähem kui kriisieelses juunis kaks aastat tagasi. Endiselt tehakse enim kaardimakseid Soomes, kus kriis mõjutas kaarditehingute mahtu suuresti seal elavate ja töötavate inimeste tõttu vähem kui teistes lähiriikides.

Kõige tugevam kontrast kriisieelse ajaga on Lätis. Läti leevendas piiranguid mõnevõrra juuni keskpaigast, kuid sellele vaatamata tegid Eesti kaardiomanikud juunis Lätis vaid 3700 kaardimakset päevas (aasta varem 11 500 makset). Ka teistesse naaberriikidesse, nagu Venemaa ja Rootsi, reisitakse oluliselt harvem ja välismaiste kaardimaksete kriisieelne maht jääb kaugelt kättesaamatuks.

Pangakaarti kasutatakse üha enam nii Eesti kui ka välismaa e-poodides ostude tegemisel. Viiruskriisi tagajärjel kolisid ka paljud igapäevaostud (toidukaubad jm esmatarbekaubad) internetipoodi. Tänavu juunis tehti pangakaardiga 123 000 e-ostu päevas, mida on 2,5 korda enam kui 2019. aasta juunikuus. Päevas jäeti Eesti ja välismaa e-poodidesse keskmiselt 3,4 miljonit eurot, mida on pisut vähem kui selle aasta kevadel, kuid 75 protsendi võrra enam kui kaks aastat tagasi.

Viipemaksed

Eesti pankade välja antud 1,87 miljonist pangakaardist olid juuni lõpus viipemaksevõimekusega 1,76 miljonit ehk 94,5 protsenti väljastatud kaartidest. Juuni lõpu seisuga oli aga viiendik viipekaardi valdajatest viipemakse funktsiooni deaktiveerinud (2019. aasta lõpus 24 protsenti). Viipamist võimaldavad peaaegu kõik terminalid – juuni lõpus ei võimaldanud viipemakset vaid mõnikümmend terminali 37 000st.

Eestis tehakse juba ligi pool kõikidest kaardimaksetest viibates, välismaal makstakse kontaktivabalt veelgi sagedamini. Viiruskriisi alguses 50 euroni tõstetud viipemakse limiit kehtib tänaseni ja sarnane limiit on enamikus Euroopa riikides. Küll tuleb turvalisuse tagamiseks mõnikord viipemaksetehing kinnitada PIN-koodiga. Kui ostusumma ületab 50 eurot, siis üldjuhul saab tehingut kinnitada PIN-koodiga kaarti terminali sisestamata. Nutitelefoni või -kellaga makstes on viipemakse limiidid suuremad.

Nimemaksed

Eesti pangad tõid nimemakse teenuse turule koostöös Läti keskpangaga, kes haldab nii Eesti kui ka Läti pangaklientide telefoni- ja kontonumbrite registrit. Nimemakse töödeldakse võimalusel välkmaksena ja raha laekub sel juhul saaja kontole vaid sekundite jooksul. Teenus on turul olnud ligikaudu poolteist aastat. Juuni lõpus oli erinevates pankades kokku 178 000 kasutajat, kes tegid kuus kokku ligi 1,5 miljonit nimemakset.

Nimemakse võimaldab Swedbanki, SEB, Coop Panga ja LHV mobiilirakendust kasutavatel eraklientidel teha makseid vaid saaja telefoninumbri alusel kontonumbrit teadmata. Nimemakse kasutamiseks peab klient aktiveerima nimemakse seaded oma panga mobiilirakenduses. Nimemakse on mugav lisavõimalus näiteks sõprade vahel väikeste summadega arveldamiseks.