Põlevkivist elektri tootmine on 30 aastaga kahanenud 81,9 protsenti
25. juuli 2021, 16:21
Statistikaameti andmeil toodeti Eestis põlevkivist 1991. aastal 12 325 gigavatt-tundi elektrit ning selle osatähtsus elektritoodangust oli 84 protsenti, 2020. aastal toodeti põlevkivist aga 2225 gigavatt-tundi elektrit ehk 81,9 protsenti vähem kui 1991. aastal ning selle osakaal oli 40 protsenti.
«Kolme kümnendi jooksul, mil Eesti on taas iseseisev olnud, on siinsel energeetika maastikul toimunud suured muutused. Kui 1990. aastate alguses põhines energiamajandus põlevkivil, siis 2020. aastaks vähenes põlevkivi toodang kaks korda ning sellest elektri tootmine üle viie korra,» märkisid statistikaameti analüütik Helle Truuts ja juhtivanalüütik Piret Pukk ameti blogis.
Analüütikute sõnul hakkas põlevkivi osatähtsus elektrienergia kogutoodangus vähenema 2008. aastast, mil selle osatähtsus ulatus veel 90 protsendini. «Eriti märkimisväärselt on põlevkivi kasutamine vähenenud viimastel aastatel, mullu ulatus see vaid 40 protsendini. Põlevkivi asemel tarbitakse energia tootmiseks üha enam teisi kütuseliike, peamiselt taastuvaid energiaallikaid,» selgitasid nad.
«Elektri tootmine taastuvatest allikatest sai alguse 1992. aastal väikeste hüdrojaamade ehitusega. Aastal 1995 hakati elektri tootmiseks vähesel määral ka puitu kasutama. Aastal 2005 elavnes tuuleenergia tootmine ja siis oli taastuvelektri osatähtsus kogutarbimises strateegilise näitajana – mis arvestab nii tootmist, importi kui ka eksporti – vaid 1 protsent,» kirjutasid Truuts ja Pukk.
Nad tõid välja, et eelmiseks aastaks oli näitaja kasvanud 28 protsendini, millest 9 protsenti andis tuuleenergia. «Möödunud aasta andmetel on tuuleenergia taastuvenergia allikatest teisel kohal. Esimesel kohal on biomass, mis andis elektrienergia kogutarbimisest 15 protsenti, päikeseenergia panus oli 2 protsenti ja jäätmekütusel 1 protsent,» lisasid analüütikud.
«Alates 2009. aastast hakkas elektri tootmine taastuvatest allikatest märkimisväärselt kasvama, jõudes 2012. aastal 12 protsendini Eesti elektritoodangust. Peamiselt kasutati siis kütuseks biomassi. Pärast väikest kahanemist paaril järgneval aastal jõudis elektri tootmine taastuvatest allikatest mullu 46 protsendini,» tõdesid Truuts ja Pukk.
Nende sõnul toodeti eelmisel aastal elektrit 25 protsendi ulatuses biomassist, 15 protsenti andis tuuleenergia, ligi 3 protsenti jäätmekütus ja 2 protsenti päikeseenergia. «Väiksema panuse andsid ka biogaas ja hüdroenergia,» tõid analüütikud välja.
«Elektrienergia kogutarbimine on viimasel kolmekümnel aastal jäänud vahemikku 8000–10 000 gigavatt-tundi, mõnel aastal veidi rohkem, mõnel vähem,» märkisid Truuts ja Pukk.