Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Mõni maailma rikas oskas avalikkuse eest varju jääda

Raudtee ehitus FOTO: akg/North Wind Picture Archives/Scanpix

Sada aastat tagasi suutis üks maailma rikkamaid inimesi end tagasihoidlikult varjus hoida.

Tõenäoliselt ei tule see nimi rikaste seas meelde. Ometigi omas Arthur Curtiss James surres 1941. aastal umbes 64 400 km pikkust raudteeimpeeriumit, mis moodustas 1/7 kogu USA raudteevõrgustikust, kirjutab Celebrity Net Worth.

1920ndatel ja 1930ndatel oli ta üks rikkamaid ameeriklasi, kelle varandus ulatus 60 miljoni dollarini. Tänases vääringus tähendab see umbes miljardit dollarit.

James soovis alati jääda varju, kuid ta oli usin meremees, kinnisvaraomanik ja filantroop.

Arthur James sündis 1867. aastal. 1889. aastal lõpetas ta Amhersti kolledži ja järgmisel aastal abiellus Harriet Parsonsiga.

1909. aastal päris ta isalt 26 miljoni dollari suuruse varanduse. Varandus sündis isa D. Willis Jamesi juhtimisel, kes muutus kaubandusfirma Phleps, Dodge & Co üheks maailma suuremaks vasekaevandajaks. Pärija hakkas juhtima perekonna raudtee-investeeringuid.

Arthur James laiendas pärimise järel osalused raudtees hiiglaslikuks äriks. Ta oli Ühendriikide suurima eraomandis raudtee omanik. Tema ajal viidi lõpuni Great Northerni raudteeliini ehitus, mis ühendas ookeane. Oma meistriteoseks võib ta pidada Chicagot Washingtoni ja Oregoniga ühendava raudtee ehitust ja liini San Franciscosse.

Ta uskus California võimalustesse ja ostis kontrollosaluse raudteefirmas Western Pacific. Lisaks raudteele omas ta kulla, hõbeda ja vasemaagikaevandusi.

James oli rööprähklemise meister. Äriimpeeriumit sai valitseda ühendades seda tegevust merel seilamisega. Ta juhtis ärisid ühe kolmest purjelaeva pardalt. Nendeks olid 130-jala pikkune Coronet, 160-jala pikkune brigantiin ja 206-jalane purje- ja aurulaev Aloha. Aastael 1921-1922 purjetas ta ümber maailma.

Ta suri 1941. aasta. Tema naine suri paar nädalat ennem. Enamuse varandusest annetas ta tosinale haiglale, ülikoolile ja mittetulundusühingutele, kes said raha 25 aasta jooksul. Tema nõudmisel ei tohtinud avalikustada ühtegi annetust.

Tagasi üles
Back