Kas kohtlajärvelasi ähvardab puhtast põhjaveest ilmajäämine?

Merike Lees
Copy
VKG Ojamaa kaevanduses saab põlevkivi otsa 2026-2027. aastal. Uue kaevanduse avamist pidurdab majandusministeerium.
VKG Ojamaa kaevanduses saab põlevkivi otsa 2026-2027. aastal. Uue kaevanduse avamist pidurdab majandusministeerium. Foto: Põhjarannik

Viru Keemia Grupi plaan rajada Kohtla-Järvele biotoodete tehas ja kasutada seal Ojamaa kaevandusest väljapumbatavat vett, on pannud inimesed muretsema põhjaveevarude kui taastumatu ressursi säilimise pärast piirkonnas.

Arvatakse, et Ojamaa kaevandusse valgub vesi põhjaveekihtidest, millest osa on taastumatud ja neis on viimase jääaja järgselt kogunenud vesi. Põhjaveekihtide tühjenedes tungib neisse merevesi, mis muudab põhjavee soolaseks. Põhjavee erikasutus on VKG-l lubatud põlevkivi kaevandamise tõttu, nüüd aga sooviks VKG seda laiendada ka tselluloosi töötlemiseks.

Keskkonnaameti veeosakonna juhtivspetsialisti Emma Krikova sõnul pumbatakse kaevandustest välja kaevandusvett, mitte põhjavett. Eesti Geoloogiakeskuse OÜ andmetel on kaevandusvee allikaks valdavalt sademevesi, mis moodustab karjäärides ligikaudu 80 protsenti ja allmaakaevandustes ligikaudu 50 protsenti kaevandusveest.

Kaevandustesse satub siiski ka põhjavett. Seda on Krikova andmeil hinnanguliselt ¼ kaevandusvee kogusest. «Põhjavesi seguneb kaevanduses paratamatult sademevee ning muu veega ja seega pumbataksegi kaevandusest välja enam mitte põhjavesi, vaid juba segu, mida nimetatakse kaevandusveeks,» selgitas Krikova.

Põhjaveega ei ole nii, et kui kaevandusest seda välja pumbata, siis see tõmbab vee ka mujal Eestis ära.

Andres Marandi

Eesti geoloogiateenistuse põhjavee ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja Andres Marandi kinnitusel ei ole Ojamaa kaevanduse piirkonnas probleeme joogiveega.

«Kui vaadata kaarti, siis elab seal vähe inimesi,» lausus Marandi. «Põhjaveega ei ole nii, et kui kaevandusest seda välja pumbata, siis see tõmbab vee ka mujal Eestis ära.»

Kaevandus mõjutab otseselt Keila-Kukruse põhjaveekihti, kuid osaliselt ka allpool asuvat Lasnamäe-Kunda põhjaveekihti. Suurte kaevanduste tekitatud põhjaveetaseme langus kaevandatavates kihtides ning nende kohal olevates kihtides võib ulatuda mõne kilomeetri kaugusele kaevanduse servast.

Marandi sõnul pärineb kaevandusse valguv põhjavesi eelkõige Keila-Kukruse põhjaveekihist, mis looduslikult toitub sama piirkonna tänapäevastest sademetest. Kaevanduse toimise ajal võib põhjavee alanduse alal toimuda lisatoitumine veel ka pinnaveekogudest, mis loodusliku seisukorra ajal on pigem põhjavee väljavoolukohad.

Puurkaevudega on võimalik saada joogivett sügavamatest põhjaveekihtidest. Hajaasustuses rajatakse Ida-Viru kaevanduspiirkonnas eramajapidamiste puurkaevud reeglina kaevandustest allapoole jäävasse Lasnamäe-Kunda põhjaveekihti.

Ei saa välistada, et joogivesi, mitte tingimata põhjavesi, võib olla paiguti soolane, kuid sel ei pruugi olla mingisugust seost kaevandamisega.

Emma Krikova

«Praegu ei ole Ojamaa kaevanduse piirkonnas ühtegi probleemi joogivee pärast meile teada. VKG teatel vajavad nad tehase jaoks poole vähem vett kui kaevandustest pumbatakse, seega ei saa sellest joogiveeprobleeme tekkida,» kinnitas Marandi.

Keskkonnaametil ei ole teavet selle kohta, et piirkonna põhjavesi oleks soolane. «Ei saa välistada, et joogivesi, mitte tingimata põhjavesi, võib olla paiguti soolane, kuid sel ei pruugi olla mingisugust seost kaevandamisega,» märkis Krikova.

Andres Marandi sõnul asub Ojamaa kaevandus sisemaal, kus maapind on umbes 60 meetrit merepinnast kõrgemal, kaevanduse põhi umbes 20 meetrit merepinnast kõrgemal ja merevesi ei saa selle tegevuse tõttu kuidagi tungida põhjaveekihtidesse.

Piirkonna põhjavee säilitamine on tähtis ja selle kasutamiseks on vaja taotleda keskkonnaluba. Keskkonnaamet kaalub loa andmist ja ettevõtted peavad oma keskkonnakasutuse kohta esitama põhjalikke keskkonnaaruandeid.

Krikova sõnul on Ojamaa kaevandust kavandatava tselluloositehasega seostada ennatlik.

«Sellise tööstuse kavandamisel algatatakse esmalt keskkonnamõjude hindamine, mille käigus kõik küsimused, sh veekasutuse temaatika, põhjalikult läbi kaalutakse. Alles selle põhjal saab keskkonnaamet otsustada keskkonnakompleksloa andmise või mitteandmise,» sõnas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles