Riigikontroll: rahandusministeerium pole esitanud õlitehase arvutusi

Riigikontrolör Janar Holmi kinnitusel peab rahandusministeerium esitama valitsusele õlitehase investeeringuga seotud uued tasuvusarvutused. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Riigikontrolör Janar Holm viitab rahandusministeeriumile saadetud kirjas Eesti Energia õlitehase rajamisega kaasnevatele võimalikele probleemidele, näiteks pole rahandusministerium riigikontrollile teadaolevalt esitanud valitsusele tehase tasuvusarvutusi.

Valitsus volitas mullu 27. märtsil rahandusministrit suurendama Eesti Energia aktsiakapitali 125 miljoni euro võrra, mis oli mõeldud muu hulgas uue põlevkivitehase rajamiseks.

«Samuti on otsuses öeldud, et hiljemalt 1. juunil 2020 esitab rahandusministeerium valitsusele investeeringuga seotud uued tasuvusarvutused. Riigikontrollile teadaolevalt ei ole valitsusele selliseid arvutusi esitatud,» märkis Holm kirjas justiitsminister Maris Laurile, kes praegu täidab ka rahandusministri ülesandeid.

Holm meenutas ministrile, et valitsus on väljendanud toetust Euroopa Komisjoni pakutud roheleppe eesmärkidele ning kinnitanud nende täitmisele pühendumist. Ta tõi välja, et valitsuse tegevusprogrammis on punkt, mis ütleb, et eesmärk on loobuda täielikult põlevkivi kasutamisest 2040. aastaks.

Lisaks märkis riigikontrolör, et Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise otsuse tegemisest kuni praeguseni on Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemis kaubeldavate ühikute (LHÜ) hind tõusnud 17 eurolt enam kui 50 euroni ühe ühiku kohta ning et Euroopa Komisjon on väljendanud soovi piirata teatud sektorite ettevõtetele tasuta jagatavate LHÜ-de koguseid.

Seetõttu küsis Holm minister Laurilt, kas rahandusministeeriumil on plaanis Euroopa Liidu kliimapoliitika ettepanekute valguses esitada valitsusele ülevaatamiseks õlitehase investeeringu uuendatud tasuvusarvutused, mis võtavad arvesse olukorra dünaamikat ja erinevaid arengustsenaariume, ning kas ministeeriumil on vajaduse korral kavas uuendada otsuseid Eesti Energia aktsiakapitali asjus.

Samuti küsis riigikontrolör, kas ja kuidas on rahandusministeeriumil kui Eesti Energia ainuaktsionäri esindajal plaanis üle vaadata ja muuta äriühingule seatud omaniku ootusi põlevkiviõli tootmise suhtes.

Holm märkis, et valitsuse liikmete sõnul aitab põlevkiviõlitehase loomine muu hulgas luua ja säilitada töökohti Ida-Virumaal ning teenida riigile maksutulu. See on tema hinnangul mõistetav püüd, ent samal ajal võib Euroopa Liidu riigiabi reegleid tõlgendada selliselt, et kui riik teeb ettevõtte rahastamise otsuse lisaks ärilistele kaalutlustele ka muudel põhjustel, võib tõusta küsimus otsuse kooskõlast Euroopa Liidu riigiabi reeglitega.

«Kas rahandusministeerium on selleks, et välistada tulevikus pärast õlitehase valmimist võimalikke riigiabi pinnalt tekkivaid vaidlusi ning võimalikke tagasinõudeid, igakülgselt analüüsinud kõigi aktsiakapitali suurendamise kaalutluste kooskõla Euroopa Liidu riigiabi reeglitega ning konsulteerinud Euroopa Komisjoniga?» küsis Holm Laurilt.