:format(webp)/nginx/o/2016/12/06/6150209t1h488c.jpg)
Investoriks võib hakata igas vanuses ja raha kasvatamine on kahtlemata väga mõistlik tegevus. Tasub vaid teada, et investeerimine on väga üheselt seotud su vanusega, sest just sellest sõltub raha kasvatamise strateegia, kirjutab SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev.
Jutt käib ennekõike ajast. Investeerimine sõltub väga palju sellest, kui pikalt on sul aega seda teha. Nooremana startides on ilmselgelt kogumiseaega rohkem kui kuldses eas alustades. Siiski ei maksa vanematel inimestel kohe käega lüüa, sest ka hiljem alustades ning targalt toimetades saab varasid kenasti kasvatada.
Kõige lihtsam viis investeerimiseks on teha seda pensioniks kogudes. Tõsi, see kõlab kummaliselt, sest pensioniks kogumist ei oskagi ju esimese hooga investeeringuna käsitleda. Kinnisvarasse, aktsiatesse ja võlakirjadesse raha paigutamine näib justkui enam investeerimisena, kuid tegelikult sisaldavad pensionifondid just neid koostisosasid.
Pensionikogumise kasuks räägib väga lihtne tõsiasi. Kui on soov elada ka pensionärina mugavat elu, siis tuleks oma rahaasjade peale mõelda ja ka vastavalt tegutseda juba aastakümneid enne pensionile jäämist. Nimelt suudab riiklik sotsiaalhoolekanne tuleviku pensionäridele ehk tänastele tublidele tööinimestele pakkuda vaid hädapärast hakkamasaamist kuupensionina, mille ostujõud võrreldes tänasega on pigem väiksem kui suurem. Miks see nii on? Pensioni suurus sõltub üheselt tööealise elanikkonna ehk meie laste ja lastelaste makstavatest maksudest, kuid töötegijate (loe: maksumaksjate) arv väheneb iga aastaga.
20-aastaselt tundub, et ees on lõputult pikk elu ning pensioni peale mõtlemine on küll viimane asi. Tegelikult aga on just selles vanuses kõige mõistlikum alustada raha paigutamist. Nii saab koguda aastakümneid ning investeering elab üle turgude kõikumised, ilma et investor peaks ka kehvematel aegadel ülemäära muretsema. Rahal on aega kasvada ja investori kõige paremaks sõbraks nimetataksegi just aega.
Pensioni II sambasse kogumisega lisandub ka riigi panus: lisaks omapoolsele 2-protsendilisele sissemaksele saad iga kuu riigi poolt 4 protsenti sotsiaalmaksu arvelt investeerimiseks juurde. Riigi osa moodustab 1000-eurose brutopalga juures 40 eurot kuus ehk 480 eurot aastas.
Või mõtleme nii – kui sa II sambasse ei kogu, jagatakse sinu maksuraha riigieelarves ümber ja 10 aasta jooksul loovutad sa oma palgast riigieelarvesse 4800 eurot. Siinjuures ei ole veel arvestatud valitud investeeringus teenitava tootlusega.
Ka selles vanuses tundub pensioniaeg veel üsna kaugel olevat. Üht-teist on juba seljataga, kuid palju veel ees. Tõenäoliselt oled loonud pere ja panustanud tööalaselt. Paljud teevad sel ajal suuri karjäärimuutusi, näiteks õpivad uue ameti.
Kui sa varem pole investeerimisega oma pead vaevanud, siis nüüd oleks mõistlik sellega kindlasti alustada. Saad ära kasutada hüved, mida riik sulle pensionikogumisel pakub ja panna aja oma kasuks tööle. Pensionini on veel aega aastakümneid, mis tähendab, et rahal on aega kasvada ja saad lubada endale keskmiselt kõrgemat riski mõningase ettevaatusega. Isegi kui mõne aasta jooksul juhtub maailma tabama börsikrahh, on endiselt piisavalt aega sellest taastumiseks.
Hea investeerimisstrateegia 35+ vanuses võiks olla selline, et aktsiafondide kõrval umbes veerandi rahapaigutustest moodustavad vähem riskantsemad võlakirja- või kinnisvarafondid.
Selles vanuses ei ole elu veel kaugeltki läbi! Vastupidi – sul on nüüd aega, sest lapsed on suured, laenud makstud ja kõige aktiivsemad tööaastad tõenäoliselt seljataga. Vaba aega saab kasutada enda heaks: nii mõnigi leiab end midagi hingelähedast õppimas või pühendub hobile, millega varem ei olnud aega tegeleda. Nüüd on ka hea aeg oma rahaasjad ehk investeerimisstrateegia üle vaadata.
Isegi kui sul on pensionifondi kogunenud soliidne summa, ei ole mõistlik seda korraga välja võtta. Kasuta pigem fondipensioni võimalust. Raha väljavõtt toimub järk-järgult ning vara jääb endiselt investeerituks. Kuna investeerimishorisont on juba mõnevõrra lühem, tasub pensionifond veidi rahulikuma ehk vähem riskantsemate investeeringutega fondi vastu vahetada.
Kui on plaanis avada pensioni investeerimiskonto, oleks mõistlik kui aktsiafondide kõrval moodustaks võlakirjafondide või muu madala riskiga paigutuse osakaal vähemalt pool investeeringu summast.
Kui II samba puhul on 2-protsendine sissemakse brutopalgast sambasse sinu eest paika määratud, siis ülejäänud investeerimise summa on juba enda otsustada. Levinud vastuväide investeerimisele on, et palk ei võimalda seda teha – raha lihtsalt ei jää kõrvale panemiseks üldse üle. Tea, et alustada võib ka väga väikeste ja kindlasti taskukohaste summadega.
Ka igakuine kümne euro kõrvalepanek on parem kui mitte midagi. Miks mitte paigutada see III pensionisambasse ja kasutada ära riigi poolt pakutav 20-protsendine tulumaksutagastus. Numbrite keeles näeb 10 euro igakuine paigutamine välja nii: aastaga paned kasvama 120 eurot ning riik maksab sulle selle pealt 24 eurot tulumaksu tagasi.
Investeerides tasub endale seada eesmärke. Kui alustasidki väikeste summadega, siis pikemalt võiks plaani võtta iga kuu juba viiendiku palgast kõrvalepaneku. Veel on rahakogumisega hea kasutada lihtsat nippi – maksta alati endale esimesena ehk investeerida ja alles seejärel teistele ehk tasuda arved, igapäevased kulud ja maksud. Arvestades oma teiste kohustustega ja määrates omale igakuise sobiva summa, mille maksad kohe endale välja, ei teki olukorda, et raha investeerimiseks ei jää.
Investeerimine tähendab seda, et sa lood endale paremaid tulevikuvõimalusi. Jah, investeerimisel tuleb arvestada ka võimalike muutustega majanduses. Isegi kui senine tootlus on väga hea, võib see lühikese aja jooksul muutuda ja võimalikke tulevikutootlusi mineviku pealt kahjuks ennustada ei saa. Investeeringute väärtus võib nii tõusta kui ka langeda ning investeerimise juures tasub tunda oma riskitaluvuse piiri, aga II ja III sambas kogudes on aega lasta muudatustel toimuda ja peale langust oodata uut tõusu.
Investeerima hakates tuleb oma otsus läbi kaaluda, kindlasti tutvuda tingimustega ja vajadusel pidada nõu spetsialistidega. Ära lükka rahakogumisega alustamist lõputult edasi, sest iga aastaga, kui sa seda ei tee, kaotad iseenda raha.