Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Andres Sutt: ringmajanduse eelduseks on innovatsioonihüpe

Andres Sutt FOTO: Remo Tõnismäe/Postimees

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Suti sõnul on ringmajandusele ülemineku  eelduseks innovatsioonihüpe ning teadusmahukad investeeringud.

Suti sõnul on tänane «osta-tarbi-viska ära» tarbimiskultuur muutuses ning üleminek ringmajandusele üha kiirenemas.

«Kliimamuutused nõuavad majanduse konkurentsivõime ja kestlikkuse tagamiseks järjest enam taaskasutust ning ringmajanduse võimaluste ärakasutamist. Selle aluseks on innovatsioon ja muutused tarbijaeelistustes ja tootmisprotsessides, mis aitavad vähendada üleliigset tarbimist ja taaskasutatavate materjalide raiskamist. See loob omakorda uusi võimalusi Eesti ettevõtetele ja aitab hoida meie keskkonda,» sõnas minister Sutt.

Ministri sõnul on üleminek ringmajandusele vajalik ka selleks, et haruldased ja kriitilise tähtsusega ressursid ei läheks raisku, vaid jõuaksid Euroopas taaskasutusse. «Täna on tervel Euroopa Liidul ja ka Ameerikal sõltuvus muldmetallidest, mida kaevandatakse ainult Hiinas. See tähendab, et näiteks magnetite tootmine, mida kasutatakse kaitsetööstuses, akude või tuulikute tootmises sõltub täielikult kolmandatest riikidest. Samas on need vajalikud materjalid olemas näiteks vananenud tuulikutes, mida saaks uuesti kasutusele võtta,» tõi Sutt näite.

Ringmajandus võimaldab juba toodete kavandamisfaasis luua kestlikumaid ja parandatavaid tooteid, mida on võimalik taaskasutada ja ringlusse võtta. Nii hoitakse tooteid ja materjale kasutuses kauem, vähendatakse mõju looduskeskkonnale ja vähendatakse jäätmeid ja saastet. Uues ringmajanduse tegevuskavas märgitakse, et ringmajanduse põhimõtteid rakendades on ELis potentsiaali suurendada ELi SKTd aastaks 2030 täiendavalt 0,5 protsendi võrra ja luua umbes 700 000 uut töökohta.

Suti sõnul on ringmajanduse eelduseks innovatsioonihüpe. «Ringmajandusele üleminek pole ainult Euroopa, vaid ka ülemaailmne ülesanne, mis nõuab innovatsiooni ja teadmusmahukaid investeeringuid. Samuti tuleb ära kasutada ja edasi arendada juba olemasolevaid teadmisi ja tehnoloogiaid, näiteks tehisintellekt aitaks suurel määral optimeerida ressursside kasutamist tööstuses. Samas nõuab järjest suurem digitaliseerimine tulevikuoskusi ja pidevat innovatsiooni kõrgema tootlikkuse tagamiseks,» märkis Sutt.

Eilsel Euroopa Liidu konkurentsivõime ministrite kohtumisel Sloveenias arutleti peamiselt ringmajandusel tugineva targa ja kestliku majanduse ja strateegiliste tarneahelate kerksuse teemadel. Lisaks arutati kohtumisel uuendatud Euroopa tööstusstrateegia üle, mis on ringmajandusel tugineva, loova ja targa tuleviku loomise aluseks ning pakub tööstuse ökosüsteemile vajalikke tööriistu ja algatusi digi- ja rohepöörde elluviimiseks.

Sutt kohtus Sloveenias ka Prantsusmaa tööstusministri Agnès Pannier-Runacher'ga ning Itaalia majandusarengu ministri Giancarlo Giorgettiga.

Konkurentsivõime ministrite kohtumine Sloveenias. FOTO: Euroopa Liit
Tagasi üles
Back