/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/04/05/13713088t1h1cba.jpg)
Selle aasta esimese kvartali lõpu seisuga moodustas Eesti riigivõlg 18,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), olles sellega võlatasemelt jätkuvalt Euroopa Liidu (EL) madalaim riik.
Eesti riigivõla tase on jätkuvalt Euroopa Liidu madalaim
Siiski suurenes Eesti riigivõlg 2020. aasta esimese kvartaliga võrreldes 9,6 protsendipunkti, kvartalivõrdluses oli tõus 0,3 protsendipunkti, selgus Eurostati andmetest.
Lisaks Eestile olid madalaimad võlatasemed 25,1 protsendiga Bulgaarias ja 28,1 protsendiga Luksemburgis. Kõrgeim riigivõla ja SKP suhe oli 209,3 protsendiga Kreekas, järgnesid 160 protsendiga Itaalia ja 137,2 protsendiga Portugal.
Esimese kvartali lõpus oli euroala valitsusvõla suhe SKP-sse keskmiselt 100,5 protsenti, mida oli 0,7 protsendipunkti jagu enam kui mullu neljandas kvartalis. Ühtlasi tõusis võlatase esimest korda üle 100 protsendi. 2020. aasta esimeses kvartalis oli näitaja 86,1 protsenti.
EL-is tervikuna kasvas näitaja kvartaliga 90,5 protsendilt 92,9 protsendini. 2020. aasta esimeses kvartalis oli näitaja 79,2 protsenti.
Kvartalivõrdluses kasvas riigivõla ja SKP suhe 23 EL-i liikmesriigis. Tõus oli suurim 6,5 protsendipunktiga Küprosel, 6,3 punktiga Tšehhis ja 5,3 punktiga Hispaanias. Võlatase langes kahes riigis – Leedus 1,5 protsendipunkti võrra ja Taanis 1,4 punkti võrra. Tase püsis muutumatuna kahes riigis – Slovakkias ja Bulgaarias.
Aastavõrdluses kasvas võlanäitaja kõikides liikmesriikides, seejuures oli tõus suurim 29,5 protsendipunktiga Küprosel, järgnesid 28,6 punktiga Kreeka ja 26,2 punktiga Hispaania.