/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/05/15/13782048t1h91dd.jpg)
Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste möödunud aasta koondaruande, mis annab ülevaate 29 riigi osalusega äriühingu ja 63 sihtasutuse kohta.
Valitsus kinnitas riigifirmade ja sihtasutuste mulluse koondaruande
Koondaruandes käsitletavate äriühingute seas on ka AS Ökosil, kus riigil on 35-protsendine vähemusosalus, ning AS Eesti Teed, mille aktsiate võõrandamisprotsess jõudis sel aastal lõpule ning kus riigil aruande koostamise seisuga osalust enam ei ole, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Riigi ainuomandis oli möödunud aasta seisuga 24 äriühingut. Rahandusministeeriumi teatel on riigi üldine suund osaleda ainult nendes äriühingutes, kus see on vajalik avalikust huvist lähtuvalt või muul strateegilisel kaalutlusel.
Riigi äriühingutel on vara kokku üle 7,7 miljardi euro ja neis töötab ligikaudu 12 100 töötajat. Viie suurima äriühingu varad moodustasid varade kogumahust 82 protsenti. Riigi enamusosalusega äriühingute kogukäive pööras aruande järgi 2020. aastal pärast kolmeaastast tõusu langusesse. Käive suurenes 14 ja vähenes 14 äriühingus.
Riigile kuuluvate ettevõtete puhaskasumid kokku moodustasid 2020. aastal 119 miljonit eurot, mis tähendab varasema aastaga võrreldes 35-protsendist vähenemist, seejuures mõjutasid summaarse puhaskasumi muutust enim transpordiga seotud äriühingud, mida koroonakriis mõjutas kõige tugevamalt.
Näiteks nii AS-i Tallinna Sadam, OÜ Transpordi Varahaldus, AS-i Tallinna Lennujaam kui Lennuliiklusteeninduse AS-i puhaskasum vähenes mullu vähemalt 10 miljoni euro võrra, sealhulgas lõpetasid kolm viimast aastat kahjumiga. Ülejäänud ettevõtete koondkasum vähenes kokku 12 miljonit eurot.
Puhaskasumite vähenemine tähendab, et üldhinnang riigi äriühingute kasumlikkusele on jätkuvalt mitterahuldav, sest vaid kuue äriühingu omakapitali tootlus ületas omakapitali hinda.
Aastaga on aruande kohaselt paranenud aga olukord äriühingute tegevuse nõukogupoolses eesmärgistamises. Aruande koostamise ajaks oli 22 äriühingu nõukogu kinnitanud esmakordse või uuendatud strateegiadokumendi.
Riigi sihtasutuste portfelli kuulus 2020. aasta lõpu seisuga 65 sihtasutust, ainuasutajana tegutseb riik 38 sihtasutuses. Riigi sihtasutuste portfellist üks, SA Akrediteerimiskeskus, lõpetati tänavu 1. jaanuaril ja üks, SA CR14, asutati eelmise aasta 2. detsembri asutamisotsusega. Seega on analüüsi kaasatud 63 sihtasutuse finantsandmed.
Koondaruandes on sihtasutused jagatud põhitegevuste alusel nelja tegevusvaldkonda: toetuste andmine, teenuste pakkumine avalikkusele sarnaselt äriühingutega, kultuuriteenuste pakkumine oma põhivara baasil ja Eesti arengu uurimine. Sihtasutustest üle poole – 34 – tegutsevad kultuuri valdkonnas.
Sihtasutuste varade kogumaht kasvas 2020. aastal kokku 916 miljoni euro ehk 71 protsendi võrra, moodustades 2,2 miljardit eurot. Hüppelist kasvu mõjutasid eelkõige koroonakriisi leevendamiseks eraldatud vahendid. Sihtasutuste käibevara maht kasvas seejuures 730 miljoni ja põhivara maht 190 miljoni euro võrra.
Sihtasutustes töötas mullu ligi 13 700 töötajat ja nende arv vähenes aastaga 1 protsendi võrra. Tegevustulude ja -kulude koondmahud kasvasid mõlemad 4 protsenti, vastavalt 37 miljonit ja 32 miljonit eurot. Tulude koondmaht moodustas 924 miljonit eurot ja kulude koondmaht 900 miljonit eurot. Saadud toetuste maht kasvas nelja miljoni euro ehk 1 protsendi võrra ning antud toetuste maht 11 miljonit eurot ehk 8 protsenti.