Lisaväärtusena tõuseks tootmiskompleksi rajamisega esialgsete hinnangute kohaselt Eesti taastuva elektrienergia tootmine 730 GWh võrra aastas, millest pool suunatakse vabale turule. Rohelist soojusenergiat hakatakse kasutama Kohtla-Järve ja Jõhvi linnade kaugküttega varustamiseks.
Eeldatav investeeringumaht on VKG hinnangul kuni 800 miljonit eurot ning tootmise rajamisel tekiks 250 uut hästitasustatud töökohta. Tootmisahelasse lisanduks vähemalt 1 000 kaudset töökohta.
Tulevane tootmine hakkaks kasutama paindlikku KRAFT-tehnoloogiat, mis on puidumassi keemiliseks töötlemiseks parim võimalik tehnoloogia (PVT).
Planeeritavas kompleksis järgitakse kõige rangemaid Euroopa Liidu keskkonnanõudeid nii õhu- kui veepuhastuse ja kasutuse osas. Kompleks plaanib tootmiseks kasutada Ojamaa kaevandusest pumbatavat vett, mille aastane vajadus on 12,5 miljonit kuupmeetrit. Rajatava veepuhastusjaama ja olemasoleva kollektori kaudu suunatakse puhastatud vesi, mille kvaliteet on vastavuses PVT tasemega, Soome lahte.
VKG on teostanud idee analüüsimiseks keskkonnaalaseid eeluuringuid ja lisaks on Põhjamaade konsultatsioonifirma AFRY koostanud eeltasuvusuuringu.
Põhjarannik kirjutab, et VKG kavatseb Kohtla-Järve lähedale Lüganuse valla territooriumile rajada tselluloosi- ja teiste biotoodete tehase. Ligikaudu 800 miljonit eurot maksva tootmiskompleksi võimalike asupaikadena on pakutud välja kaks kinnistut VKG tänase tootmisterritooriumi vahetus läheduses.
VKG juhatuse esimees Ahti Asmann märgib Lüganuse vallavõimudele saadetud kirjas, et planeeritava kompleksi tootmisvõimsus on sõltuvalt tootest ja toorainest 330 000 kuni 500 000 tonni aastas ning toormevajadus 2,0-2,3 miljonit kuupmeetrit aastas, mis on kolmandiku võrra väiksem kui Tartumaale kavandatud puidurafineerimistehase projekti puhul.
Plaanitavas tehases saaks tööd 250 inimest, kaudseid töökohti tuleks VKG hinnangul juurde tuhatkond.