Eesti Pank manitseb kaht suurpanka eluasemelaenude andmisel ettevaatlikkusele

PM Majandus
Copy
Swedbank.
Swedbank. Foto: INTS KALNINS/REUTERS

Eesti Pank jättis edasi kehtima nõude, mille kohaselt peavad Swedbank ja SEB Pank eluasemelaenude riskide katteks arvestama kapitalinõudeid vähemalt 15 protsendi eluasemelaenuportfelli mahu suhtes.

Eesti Panga hinnangul on 2019. aasta sügisest kehtiv nõue endiselt vajalik, sest eluasemelaene on tänavu antud tunduvalt rohkem kui varem ja seega pole süsteemne risk selles vallas vähenenud. Keskpanga eesmärk on tagada, et pankadel oleks eluasemelaenudega seotud riskide katteks piisavalt kapitali.

Eluasemelaenudega seotud laenukahjumid on viimastel aastatel olnud väga väikesed. Pole aga välistatud, et majandusolukord võib muutuda märksa halvemaks. Kui majanduses tulevad halvemad ajad, siis on inimestel raskem laene tagasi maksta ning ka kinnisvarahinnad võivad järsult langeda. Selliste halbade asjaolude kokkulangemisel võivad pankade laenukahjumid märgatavalt suureneda. 

Riskikaalu alampiiri nõue puudutab Eestis praegu kaht panka – Swedbank ja SEB –, kes kasutavad riskivarade hindamiseks sisemudeleid, kus riskiarvestust mõjutab varasem laenukahjumite maht. Keskpanga riskikaalu nõue ei kehti teistele kommertspankadele, sest nad kasutavad Eestis lihtsamat standardlähenemist, kus eluasemelaenude kapitaliarvestuses kasutatakse ühetaolist riskikaalu (35 protsenti).

Eesti Pank on kehtestanud eelmise finantskriisi õppetunnina eluasemelaenude andmisele kolm põhinõuet: laenusumma võib olla kuni 85 protsenti tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest, laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku võivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust ja eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles