Tee-ehitajad suudaksid praegusest märksa rohkem teid rajada
19. juuli 2021, 11:27
Erinevalt ehitussektorist ei ole teedeehituses materjalipuudust ega ülekuumenemist ning sektori ettevõtted suudaksid praegusest märksa enam teid ehitada, kui vaid riik telliks.
Eesti Taristuehituse Liidu juhi Tarmo Trei sõnul pole teedeehitus viimase aastaga tellija jaoks märkimisväärselt kallimaks läinud ning tee keskmine ruutmeeter maksab lõpptarbija jaoks mullusega üsna sarnast hinda.
«Sektoris ei ole probleeme põhimaterjalide saadavusega – liiva, asfalti ja killustikku jätkub. Ka töökäsi on suurte projektide lõikes siiani piisavalt, et näiteks neljarealisi teid praegusest kiiremaski tempos ehitada,» ütles Trei.
Taristuehitus pole kulu, vaid investeering, mis muudab elukeskkonna paremaks, see tõstab majanduse konkurentsivõimet ja vähendab süvenevat ääremaastumist.
Tarmo Trei
Kuna teedeehituses on peamine tellija avalik sektor, siis ei konkureeri riik ressursside pärast avaliku sektoriga ning saab vajadusel ise tellimuste mahtu reguleerida. Seega pole ohtu, et riigipoolsed tellimused turuhinna kunstlikult üles ajaks. Liiati on tegijaid palju ja ressursivarud olemas, mistõttu on ka sektorisisene konkurents erakordselt tihe.
«Suurematel tee-ehitajatel on oma asfaltsegude tootmine ja neil on aasta tootmismahtusid analüüsides peaaegu kolmandik ressursist kasutamata. Ehitajad, kellel oma asfaltsegude tootmine puudub, peavad küll tarneid rohkem ette planeerima, aga mingit ülekuumenemist sektoris näha ei ole. Tee-ehitajad suudaksid tänase ressursiga oluliselt suuremaid objekte teha,» ütles Trei.
Tee-ehitus väheneb märgatavalt
Trei kinnitusel plaanib riik pikalt alarahastatud taristuehituse mahtusid lähiaastatel hüppeliselt vähendada ning siis jääb tee-ehitajatel märgatavalt ressurssi üle.
«Riik on ehitanud kolme põhimaanteed neljarealiseks üle 30 aasta ning praeguse rahastuse ja tempoga läheb edasi lõpliku valmimiseni veel kauem,» nentis Trei.
Trei sõnul on Eesti Maailma Majandusfoorumi viimase raporti kohaselt taristu tasemelt maailmas alles 45. kohal ning see on üks peamisi põhjuseid, miks Eesti jääb teistele riikidele konkurentsis alla. «Taristuehitus pole kulu, vaid investeering, mis muudab elukeskkonna paremaks, see tõstab majanduse konkurentsivõimet ning vähendab süvenevat ääremaastumist,» ütles Trei.
Värske riigieelarve strateegia kohaselt jääb riigiteede arendamiseks ja heal tasemel säilitamiseks järgmise nelja aastaga puudu 689 miljonit. Teede Tehnokeskuse analüüsi põhjal on riigiteede remondivõlg juba praegu 800 miljonit ning arendusvõlg jõuab 2030. aastaks 2,2 miljardini.