:format(webp)/nginx/o/2021/05/07/13765457t1h5b26.jpg)
/nginx/o/2021/07/18/13926396t1h0736.jpg)
Teadlased väidavad, et Airbnb majutuste ja vägivaldsete kuritegude vahel on seos, kuna Airbnb tõttu tõrjutakse linnadest välja pikaajalised elanikud.
Uuring: Airbnb tõstab linnades vägivaldsete kuritegude taset
Sellel nädalal teadusajakirjas PLOS One avaldatud Northeasterni ülikooli uuring hõlmab ajavahemikku 2011-2018 Bostoni linnas. Selles kvantifitseeritakse linnaosades asuvate Airbnb'de arvu, sidudes nende aadressid rahvaloenduse andmetega, vahendab Euronews.
Teadlased leidsid, et Airbnb kinnistute suurema leviku ja vägivalla suurenemise vahel on positiivne korrelatsioon. Siiski ei suurenenud räuskavate külastajatega seostatavad kuriteoliigid, nagu purjutamine ja mürakaebused, samuti eraelulised konfliktid.
Ühe uuringu autori sõnul ei ole seos tingitud sellest, et Airbnb'd kasutavad turistid langevad taskuvaraste ohvriks, vaid pigem sellest, kuidas lühiajaline renditeenus võib pikaajalised elanikud naabruskondadest välja tõrjuda.
«See ei ole ümbruskonnas ööbivate Airbnb turistide arv, mis põhjustab kuritegevuse kasvu,» ütles Northeasterni ülikooli professor Babak Heydari. «Ümber kogu naabruskonna hajutatud ajutiste kinnisvaraobjektide loomine õõnestab aja jooksul ühiskondlikku korraldust ja sotsiaalset kapitali ning võib selle tulemusel tuua kaasa korrarikkumisi ja kuritegevust».
Lihtsamalt öeldes leidsid teadlased, et kui kodusid hakati kasutama lühiajalisteks Airbnb üürileandmisteks, vähenes kohaliku kogukonna võime ise politseerida, mis tõi kaasa rohkem kuritegevust.
Seda hüpoteesi toetab asjaolu, et vägivallakuritegude kõrgem tase ei ilmnenud kohe pärast Airbnb üüripakkumiste muutumist, vaid see arenes pigem mitme aasta jooksul, ütlesid teadlased.
Airbnb: «Uuring oli vigane»
Vastuseks Northeasterni ülikooli uuringule suunas Airbnb artikli juurde, mis nende sõnul lükkab teadlaste väited ümber.
«[Uuringus] kasutatakse ühe linna piires valimit, mis ei ole populatsiooni esindav, et teha laiaulatuslikke üleriigilisi järeldusi; kohaldatakse vigast metoodikat, sealhulgas vigast regressioonianalüüsi; ja tuginetakse ebatäpsetele andmetele. Tulemuseks on ebatäpsete järeldustega paber, mida tõendid ei toeta,» ütles ettevõte.
Airbnb lisas, et uuringu aluseks olevates andmetes on vigu. Ettevõtte sõnul põhjustas ebatäpsusi see, et teadlased kasutasid Airbnb veebisaidi «Joined in» välja, et määrata kindlaks aasta, mil kinnisvara saidil ilmus, kuna see näitab, millal isik saidil registreerus, kas võõrustajana või külalisena.
«Kuigi nende autorite lähenemine viis järeldusteni, mida ei toeta faktid ega metoodika, tervitame jätkuvalt võimalust teha koostööd nendega, kes soovivad nendele olulistele küsimustele tõsiselt läheneda,» ütles ettevõte.
Sarnased tulemused leiti samas ka Euroopa uuringutest
Cádizi ülikooli teadlase poolt eelmisel aastal Barcelonas läbi viidud uuringus leiti Bostoni uuringuga sarnaseid tulemusi, öeldes, et «[Airbnb] majutuskohtade tihedus on positiivselt ja märkimisväärselt seotud kuritegevusega».
Uuringu autor Diego Maldonado-Guzmán ütles Euronewsile, et Barcelona puhul oli Airbnb ja kuritegevuse vahelise seose kohta mitmeid tõenäolisi seletusi.
«See soodustab turistide koondumist, kes on oma omaduste tõttu sobivad ohvriks langemise sihtmärgid,» ütles Maldonado-Guzmán.
Maldonado-Guzmán väitis ka, et Airbnb tõstis eluasemekulusid linnaosades, mis viis Airbnb kasutajate ja pikaajaliste elanike vaheliste halbade suheteni, vähendades samas ka naabruskonna võimet enda eest hoolitseda.
«See tekitab kohalikus elanikkonnas vastuseisu, sest riikidevahelisi sisserändajaid peetakse vastutavaks eluasemehinna tõusu ja eluaegsete naabrite väljatõrjumise eest.
«Antud usaldamatuse õhkkond takistab sotsiaalseid suhteid, mida on niigi raske säilitada uute elanike pideva saabumise tõttu, kes jäävad naabruskonda väga lühikeseks ajaks. Tervikuna laguneksid sotsiaalsed sidemed ja koos nendega ka sotsiaalne struktuur,» ütles ta.
Kohalikud omavalitsused linnades, sealhulgas Barcelonas, on juba astunud samme Airbnb reguleerimiseks, piirates turistide kasutuses olevate majade arvu. Maldonado-Guzmáni sõnul peaksid ametivõimud võtma täiendavaid meetmeid, et tagada tulevikus linnades parem sotsiaalne ühtekuuluvus.
«Vaja on põhjalikumaid lahendusi, näiteks suuremaid investeeringuid avalikesse elamutesse, mis on planeeritud asjakohaselt, et mitte tekitada vaesemate ühiskonnaklasside suuremat sotsiaalset segregatsiooni, mida gentrifitseerimise dünaamika lõpuks välja tõrjub,» ütles ta.