Taasiseseisvumisest on Eesti sadamaid läbinud üle miljardi tonni kaupa

Muuga konteinerterminal. Foto: Eero Vabamägi

Statistikaameti andmeil on aastatel 1992–2020 Eesti sadamate kaudu veetud kokku üle miljardi tonni kaupa, millest lastiti 78 protsenti ja lossiti 22 protsenti.

«Taasiseseisvumise algusaastatel oli Eesti sadamate käekäik hea ja kaubamahud aina suurenesid,» kirjutasid analüütik Birgitta Ojamaa ja juhtivanalüütik Piret Pukk statistikaameti blogis. Nad tõid välja, et aastal 1992 veeti siinsete sadamate kaudu ligi 8 miljonit tonni, 1996. aastal aga juba ligi 16 miljonit tonni kaupa.

Veelgi kiirem kasv algas sadamates 1997. aastal, kui neid läbis 23 miljonit tonni kaupa ning kestis kuni 2002. aastani, mil kaubavahetus jõudis 47 miljoni tonnini. Eelkõige mõjutas seda naftatoodete veo kasv – kui aastal 1996 moodustasid naftatooted 44 protsenti sadamate kaudu veetud kaubast, siis aastal 2000 juba poole.

Aastatuhande alguses vedu sadamate kaudu aga pidurdus ja jäi väheste muutustega samale tasemele. Ojamaa ja Pukk märkisid, et maksimaalne kaubamaht saavutati aastal 2006, mil see oli ligi 50 miljonit tonni.

Majanduskriisist ei pääsenud ka Eesti sadamad

2007. ja 2008. aastal saabus aga üleilmne majanduskriis, mis mõjutas ka Eesti sadamate tööd ning merekaubaveod vähenesid oluliselt – veetud kaupade kogus oli siis vastavalt 45 ja 36 miljonit tonni. Aastatel 2010 ja 2011 taastus kaupade kogus siiski juba ligikaudu kriisieelsele tasemele, alguses 46 miljonile, siis 48 miljonile tonnile.

Alates 2012. aastast vähenesid aga kaubavahetuse mahud taas, seejuures väikseim kogus veeti Eesti sadamate kaudu 2016. aastal, kui see oli 34 miljonit tonni. «Sellest ajast peale on kaupade kogus vähehaaval suurenenud ja eelmisel aastal veeti sadamate kaudu 37 miljonit tonni kaupa ehk ligikaudu sama palju kui 2019. aastal,» osutasid analüütikud.

Nad tõid välja, et Eesti taasiseseisvumise järgselt oli kaupade maha laadimise ehk lossimise osatähtsus sadamates keskmisest suurem, 1990. aastate lõpus ja 2000. aastatel edestas seda aga peale laadimise ehk lastimise kasvanud maht. «Viimase kümne aasta jooksul on kaupade lossimine taas pigem kasvavas trendis,» kirjutasid Ojamaa ja Pukk.

Naftatoodete osatähtsus kaubaveol on jätkuvalt suur

Peamised sadamate kaudu veetavad kaubagrupid on naftatooted, keemiatooted, puit, kaevandus- ja karjääritooted ning koos transporditavad eri liiki kaubad. Naftatoodete vedu on viimastel aastatel küll märkimisväärselt vähenenud, kuid nende osatähtsus on endiselt ligi kolmandik sadamate kaudu veetavast kaubast.

Seevastu on kasvanud keemiatoodete ning koos transporditavate eri liiki kaupade vedu, mis kumbki annavad juba ligi viiendiku veetavast kaubast.

Taasiseseisvumisaastate sadamate kaubaveo andmete põhjal veetakse kõige rohkem kaupa aprillis ja kõige vähem veebruaris. Seda trendi mõjutavad Ojamaa ja Puki sõnul tõenäoliselt ilmastikuolud.

Illustratsioon: Statistikaamet