Hiina käivitas emissioonikauplemissüsteemi
/nginx/o/2021/07/16/13921239t1hc537.jpg)
Hiina käivitas reedel kauaoodatud emissioonikauplemissüsteemi, mille abiga loodetakse pidurdada kasvuhoonegaasidest tingitud kliimasoojenemist ja saada 2060. aastaks süsinikuneutraalseks.
Hiina on maailma suurim CO2 õhkupaiskaja, kes püüab enne novembrikuist ÜRO kliimatippkohtumist haarata ohjad ülemaailmses võitluses maakera soojenemisega.
Pekingi teatel paneb riik aluse maailma suurimaks kavandatud süsinikuga kauplemise turule, sundides majanduskahjude ähvardusel tuhandeid Hiina ettevõtteid reostust vähendama.
Hiina käivitas oma programmi vaid mõni päev pärast Euroopa Liidu plaani jõudmaks 2050. aastaks süsinikuneutraalsuseni.
Hiina puhul tekitab küsimusi esialgse emissioonikauplemisskeemi väike ulatus ja efektiivsus, sest saaste hind on selles madal.
Analüütikute ja ekspertide sõnul peab Hiina keskkonnaeesmärkide saavutamiseks palju rohkem ära tegema.
Peking teatas üleriigilise süsinikuga kauplemise turu plaanist juba kümne aasta eest, aga mõjuka söetööstuse lobi ja majanduskasvu keskkonnale eelistav poliitika on selle teostamist pidurdanud.
Nüüd määratakse esmakordselt suurtele energiaettevõtetele saastelagi ja firmad võivad osta saasteõigust teistelt, kelle süsnikujalajälg on väiksem.
Turg hõlmab esialgu 2225 suurt energiatootjat, kes annavad Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel fossiilkütuseid põletades seitse protsenti ülemaailmsest süsinikuheitest.
Neilt energiatootjatelt tuleb 30 protsenti 13,9 miljonist tonnist kasvuhoonegaasidest, mille Hiina vabrikud 2019. aastal välja paiskasid.
Citigroupi hinnangul ostetakse sel aastal 800 miljoni dollari väärtuses krediiti, kümendi lõpuks kasvab summa 25 miljardi dollarini.
Sellega ulatuks Hiina kauplemisskeem umbes kolmandikuni Euroopa turu mahust, mis on praegu suurim maailmas.
Hiina skeem pidi algselt olema tunduvalt ulatuslikum, hõlmates seitset majandussektorit, seal hulgas lennundust ja naftakeemiat. Valitsus otsustas aga ambitsioone kärpida, sest koroonapandeemia tõi kaasa majanduse aeglustumise ja emissioonipiirangud pidurdanuks seda veelgi.