:format(webp)/nginx/o/2019/10/20/12671810t1h0a7c.jpg)
Eestil on mitmetes valdkondades keerukas saavutada Euroopa Komisjoni esitletud kliimaeesmärke ning selle vältimiseks oleks vaja kasutusele võtta jõulised meetmed, leiab endine ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, praegune Utilitase taastuva energia arendusjuht Rene Tammist.
Euroopa Komisjoni ettepanekuga tõstetakse ELi taastuvenergia eesmärk 2030. aastaks 32% -lt 40% -le. See tähendab, et EL vajab aastaks 2030 451 GW tuuleenergia võimsust, võrreldes tänase 180 GW-ga. Seega tuleb ELs aastani 2030 paigaldada igal aastal 30 GW uusi tuuleparke, samas kui tänase tempo juures lisandub aastatel 2021–2025 ainult 15 GW aastas.
Kõrgem üleeuroopaline eesmärk tähendab seda, et eranditult kõik liikmesriigid sh Eesti peavad oma siseriiklikke taastuvenergia eesmärke ülespoole korrigeerima ja sellega koos tuleb tugevdada meetmeid ambitsioonikamate eesmärkide saavutamiseks. Põhiline kasv taastuvenergia tootmises peaks seejuures Eestis tulema tuuleenergiast, sealhulgas mereparkides toodetud tuuleelektri ulatuslikumast kasutusele võtmisest.
Euroopa Komisjon teeb meetmete paketis rida ettepanekuid kiirendamaks planeeringuid ja loamenetlusi tuuleenergia kasutusele võtmiseks. Ka Eestis on keerulised ja ajamahukad reeglid ja protseduurid peamiseks takistuseks tuuleenergia ulatuslikumaks rakendamiseks.
«Eestis on eriti kehv seis mereala kasutusele võtmisega tuuleenergia arendamiseks. Oleme üks väheseid EL riike, kus mereala planeering on endiselt vastu võtmata, kuigi ELi mereala ruumilise planeerimise direktiiv kohustab riiki kehtestama planeeringu hiljemalt 2021 märtsi lõpuks,» sõnas Utilitase taastuva energia arendusjuht Rene Tammist. «Loodame, et see protsess liigub nüüd kiiresti edasi, sest Eestil on oluline tuuleenergia potentsiaal, mis tuleb ära kasutada. Euroopa Komisjonil on kindlasti võtmeroll tegemaks koostööd liikmesriikidega, et aidata neil lubade andmise reegleid ja menetlusi lihtsustada ja propageerida parimaid praktikaid.»
ELi taastuvenergia direktiivi muutmine parandab olulisel määral ka ettevõtete elektrienergia ostulepingute õiguslikku raamistikku ning käivitab tööstuse ja teiste suurte energiatarbijate lisanõudluse, kes soovivad otse taastuvaid energiaallikaid hankida. Pakett sisaldab tööstusele iga-aastaseid taastuvate energiaallikate eesmärke, millega taastuvate energiaallikate osakaal tööstuses peaks kasvama 1,1% aastas.
«Mul on hea meel jõuliste meetmete üle transpordis, kus peab toimuma 13% kütuste süsinikuintensiivsuse vähenemine,» ütles Tammist. «Seejuures on ambitsioonikad eesmärgid seatud rohelisele vesinikule. Eesmärgiks on, et roheline vesinik moodustaks aastaks 2030 2,6% transpordikütustest.»
Meetmetega kohustatakse liikmesriike rajama põhimaanteedele iga 150 km järele vesiniku tankla ja iga 60 km järele elektrilaadimispunkt elektrisõidukitele.
«Maanteetranspordisektor on tulevikus hõlmatud eraldi heitmekaubandusega ning laevandus ja lennundus olemasoleva kauplemissüsteemiga, kasvatades seeläbi hüppeliselt nõudlust alternatiivkütuste järele. See kinnitab, et Eesti valitsuse ja ettevõtjate panus vesinikusektori edendamisele on olnud õige,» selgitab Tammist.
Tammisti sõnul on Fit-for-55 näol on tegu ambitsioonika paketiga, mis muudab mitmetes majandusharudes eesmärkide saavutamise Eestile väga keeruliseks. Selleks, et vältida arutut saastekvootide ostmist teistelt liikmesriikidelt ja tõsta meie ettevõtete konkurentsivõimet tuleb jõuliste meetmetega hakata heitmeid vähendama. Hõlmatud peavad olema eranditult kõik sektorid, et õnneks näeb Komisjon ette ka lisavahendeid ülemineku toetamiseks.
EL kliimapakett sisaldab taastuvate energiaallikate kõrgemat eesmärki ja uusi ettepanekuid taastuvenergia toetamiseks. Fit-for-55 paketiga muudetakse enam kui kümmet õigusakti, sealhulgas taastuvenergia direktiivi, energia maksustamise direktiivi, alternatiivkütuste infrastruktuuri direktiivi ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)