Aas: peame olema valmis transpordikütuste kallinemiseks (3)
16. juuli 2021, 10:00
/nginx/o/2021/06/29/13882494t1h1b55.jpg)
Euroopa Komisjoni kolmapäeval avaldatud kliima- ja energiapakett tõstab transpordikütuste hinda ja jätab kütusemüüjale vabad käed valida, kuidas taastuvenergia eesmärki täita.
«Praeguste ettepanekute kohaselt peame olema valmis eelkõige transpordikütuste kallinemiseks,» ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas. «Samuti muutub suure tõenäosusega uute sõiduautode turg, kus edaspidi on sisepõlemismootoritega sõidukeid näha aina harvem ehk suurem osakaal on hübriididel, sealhulgas pistikhübriididel ning elektri- ja vesiniksõidukitel.»
Aasa sõnul täitis Eesti esialgsete hinnangute kohaselt edukalt 2020. aasta transpordikütuste taastuvenergia 10 protsendi eesmärgi ning seda enamjaolt vedelate biokütuste ja fossiilse kütuse omavahel segamise läbi. Eesmärki aitavad täita ka kohalik biometaan ning järjest enam elekter.
«Oleme transpordisektori taastuvenergia eesmärkide täitmiseks loonud Euroopa Liidus unikaalse süsteemi, kus eesmärgi täitmine on paindlik – kütusemüüja saab ise valida, kas täidab taastuvenergia eesmärki biokütuste lisamisega müüdavasse kütusesse või läbi biometaani või elektri või soetab eesmärgi täitmiseks vajaliku taastuvenergia statistilise koguse teiselt kütusemüüjalt,» rääkis Aas. «Nii tekib erinevate lahenduste vahel konkurents ning tagame tarbija jaoks parima hinna.»
Kütusemüüja ootab riigilt selgeid suuniseid
Circle K Eesti peadirektori ja juhatuse liikme Kai Realo sõnul oleneb valitsusest, millist kütust siin sõitvad autod tarbima hakkavad. Üheski riigis ei ole muutused tulnud ilma riigi selge seisukohata.
«Arvatakse, et turg reguleerib end ise ja meile tekivad elektrilaadijad või vesinikujaamad, kuid selleks, et erainvestoril tekiks huvi suuri ja pikaajalise tasuvusega investeeringuid teha, tuleks riigil mõelda selgeks, mis see peamine transport olema saab ja milliseid sõidukeid toetatakse,» selgitas Realo.
Bensiinil ja diislikütusel sõitvad autod ei asendu nii kiiresti teiste sõidukitega, sest see tähendaks, et Eestis tuleks terve autopark välja vahetada – 98 protsenti autodest sõidab meil vedelkütustel.
Circle K planeerib elektrilaadijate paigaldamist oma tanklatesse. Vesinikujaamade osas on Realo skeptiline. «Eesti on territoriaalselt väga väike, suuri laiatarbe vesinikujaamu ma meie arvutuste põhjal siin ei näe, sest selleks on vaja väga suurt tarbimist,» põhjendas Realo.
Ehkki alles hiljuti tuli tarbijate survel võtta bensiin 95st välja biokomponent, on taastuvenergia osakaalu kasvatamine igas bensiini- või diisliliiitris Realo sõnul vältimatu. «Mingil hetkel on igas kütuseliitris mingi osa taastuvenergiat,» sõnas Realo. «Bensiinile pole muud alternatiivi kui etanoolilisand.»
Biolisandi tagasikutsumine bensiin 95st oli Eesti eripära, muudes riikides seda tehtud ei ole. Vastupidi, Soomes on juba aastaid 10 protsenti biolisandit igas bensiinis. «Eesti inimene on naiivne, me saame ikka aeg-ajalt kirju küsimusega, miks on Soomes parem bensiin kui siin,» ütles Realo.
Aasa sõnul oli inimestel biolisandiga kütuse, nagu enamiku uute asjadega, alguses omajagu küsimusi ning hirme, mis on nüüdseks lahendatud.
Elektripraamidele üleminek on alanud
Valitsus on saatnud riigikokku arutamiseks transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 eelnõu, kus sisaldub enamiku 2019. aastal tehtud Eesti kliimaambitsioonide tõstmise võimaluste analüüs toodud meetmetest. Näiteks vesinikusõidukite ja -turu käivitamiseks on Eesti alustanud rohevesiniku kasutuselevõtu süsteemi loomise pilootvooruga ning kavandamisel on Euroopa taaskäivitamisrahastu (RRF) abil täiendav 50 miljoni euro suurune vesinikumeede. Samuti on seal raudteevõrgu ja trammiliikluse arendamine ning elektripraamidele üleminek suursaartevahelises liikluses.
TS Laevad on juba alustanud praamide elektrile üleviimist. Esimesena läbis ümberehituse Tõll, millest sai hübriidlaev, mis tarbib nii kütust kui ka elektrit. Järgmisena on plaanis võtta ette praamlaev Pireti ümberehitus. Projekt selleks on juba olemas, praegu käib aktiivne rahastusvõimaluste otsimine, ütles ASi Tallinna Sadam pressiesindaja Triin Rum.
Hübriidlaev Tõllu liinile naasmine möödunud aasta 2. septembril praamipileti hindadesse muudatust ei toonud.
«Kuna praegu alles algavad komisjoni ettepanekute teemadel läbirääkimised, on vara öelda, kas ja milliseid täiendavaid meetmeid on tarvis,» rääkis Aas. «Läbirääkimiste käigus saab selgemaks ettepanekute täpsem sisu, pärast mida tuleb analüüsida ning hinnata arengukavas olemasoleva piisavust.»
Näiteks kui komisjoni ettepanek on tõsta ESRis ehk jagatud kohustuse määruses, mille all on ka transpordi heitkoguste vähendamine, üle-euroopalist ambitsiooni 40 protsendini, siis ei ole Aasa sõnul praegu veel päris selge, mida see tähendab Eesti jaoks. Samas oli riik transpordi arengukava koostades valmis täiendavateks ambitsioonideks, mistõttu on arengukava sihttase vähendada 2030. aastaks süsihappegaasi emissioone transpordis 1700 kt-ni, mis on ligi 29 protsenti. Võrdluseks, praegune ESRi kohustus on vähendada 2030. aastaks emissioone 13 protsendi võrra.