Uuring: koroonapandeemia paneb soolise võrdsuse arengutele pidurit

Soome peaminister Sanna Marin (vasakul) ning Melinda Gates juuni lõpus rahvusvahelisel soolise võrdsuse konverentsil Pariisis. Foto: Scanpix/ AP

Covid-19 pandeemia sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud ähvardav Euroopas senise soolise võrdsuse alal saavutatud edusammud tagasi pöörata, selgub Eurofundi uuringust.

Eriti suur on see oht nendes riikides, kus varasematel aastatel oli ebavõrdsus suurem ning, kus on tehtud suuremaid edusamm, märgib Eurofund. 

Uuring hõlmas Euroopa Liiidu liikmesriikides aastatel 2010-2018 toimunud arenguid. Uuringus tõdetakse, et sel ajavahemikul suurenes sooline võrdus Euroopa Liidus tervikuna ning ka kõikides liikmesriikides, kuigi progress oli riigiti väga erinev.

Esirinnas oli soolise võrduse edendamisel Rootsi ning kõige suuremate raskustega seisis silmitsi Kreeka.

Suurima tõusu tegid sellel ajavahemikul Itaalia, Küpros, Malta ja Portugal, kus soolise võrduse indeksi näit kerkis 7,5 punkti.

Uuringus tuuakse välja, et Eesti on nendel aasatel teinud Balti riikidest kõige märkimisväärsema arengu ning soolise võrduse indeks on tõusnud 7,3 punkti.

Uuringu kokkuvõttes märgitakse, et Covid-19 pandeemia tõkestamiseks kasutusele võetud meetmed on mõjutanud rohkem naisi ning nende tööhõive on vähenenud ebaproportsionaalselt rohkem ning naised peavad üha enam teiste pereliikmete eest hoolitsema.

Uuringu läbiviijad märgivad, et nüüd, mil on lootust, et vaktsineerimisega suudetakse pandeemia seljatada ning taastumisele keskenduma hakata, peaksid erinevad uued meetmed keskenduma sellele, et sooline võrdsus oleks tagatud nii tasustatud kui ka tasustamata töö puhul, näiteks vanemahüvitise suurendamine.