Euroopa pankade kapitaliplaanid küsimärgi all

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
European Banking Authority.
European Banking Authority. Foto: SCANPIX

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (EBA) kavatseb seada küsimärgi alla suure osa kontinendi juhtivate pankade kapitaliplaanidest, ütlevad kolm lähedalseisvat allikat.

Regulaator teatas 30. detsembril, et 30 panka peavad 9-protsendilise esmase omakapitali saavutamiseks hankima lisaks kokku 115 miljardit eurot.

Pangad said aega 27. jaanurini, et esitada riiklike regulaatorite vahendusel EBA-le plaanid, kuidas nad nõude täita kavatsevad.

EBA juhatus arutab esitatud plaane tuleval nädalal.

Ühe protsessiga lähedaselt seotud isiku sõnutsi paistavad lausa pooled esitatud plaanidest olevat ebausaldusväärsed.

Pangad pidavat kasutama kahte eriti kahtlast taktikat: nad mängivad varade riskantsuse hindamise viisidega ning tõotavad müüa varasid, mis ilmselt osta ei taheta.

Mitmel puhul olevat liiga enesekindlad ka esimese poolaasta kasumiprognoosid, kui arvestada tõsiasjaga, et euroala majandusväljavaade halveneb.

Mõned ametnikud ütlesid jaanuaris eraviisiliselt, et eriti raskeks läheb ilma riigiabita Saksa Commerzbankil ja itaallaste Monte dei Paschi di Sienal, mille kapitalipuudujäägid olid EBA testide valguses vastavalt 5,3 ja 3,3 miljardit eurot.

Commerzbank on hiljem väitnud, et on juba genereerinud 3 miljardi euro väärtuses värsket kapitali, mida hiljuti kinnitas ka Saksa regulaator Bafin.

Ainult üks pank – Itaalia UniCredit – on kapitali hankimiseks kinnise aktsiaemissiooni korraldanud.

Kõik teised üritavad müüa vara, riske ümber arvestada ja «passivaid ohjata». Viimane tähendab muuhulgas seda, et pangad ostavad tagasi võlakirju, mis kauplevad alla nimiväärtuse – protsess, mis kapitaliseisu koheselt parandab.

EBA stressitestid on toonud kaasa kogu kontinendi pankade kõlava kaebekisa.

Ka poliitikud (eriti Saksamaal ja Itaalias) ning mõned riiklikud regulaatorid on testide suhtes skeptilised ning hoiatavad, et nood süvendavad krediidikriisi.

Keset kõike seda näib EBA olevat üha enam valmis kompromissideks kapitali restruktureerimise protsessi üksikasjadega.

Regulaator plaanib teostada varade müügi järelevalvet, tagamaks, et seeläbi ei kahjustata majandust. «Tulekahjumüügi» vältimiseks võidakse osutada pankade suhtes paindlikkust ajastuse vallas.

Samas ütlesid protsessiga tuttavad allikad, et lõpmatuseni müügiga venitada ei tohi.

Nad ütlesid, et kuigi mõned riskihindamise nipid on agressiivsed, on mitmed sellised meetmed ilmselt täiesti seaduslikud.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles