Taavi Aas kliimapaketist: laiem bioenergia kasutamise demoniseerimine on murettekitav

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas Foto: Sander Ilvest

Laiem bioenergia kasutamise demoniseerimine on murettekitav. Kliimaambitsiooni suurendamine tähendab Eestile eelkõige uute tuule- ja päikeseparkide rajamist, kuid samal ajal ei tohi ära unustada, et suur osa meie taastuvenergiast jääb veel aastakümneteks toetuma justnimelt metsadest pärinevale biokütustele , tõdeb majandus- ja taristuminister Taavi Aas Euroopa Liidu eile avaldatud kliimaettepanekute paketti kommenteerides.

Eile avalikustas Euroopa Komisjon kliimaettepanekute paketi, mille eesmärk on vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 55 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Eesti ambitsioonid on juba praegu sellest suuremad, eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 70% võrra ning juba 2019. aastaks olime vähendanud heitkoguseid 62%.

Kliimamuutuste leevendamiseks ja ennetamiseks tuleb vähendada süsinikuheidet kõigis eluvaldkondades, olgu see elamumajandus, energeetika, transport või muu. Muu hulgas on paketis tähelepanu all ka bioenergia kasutamise reeglid, millel on Eestile oluline mõju.

Muuhulgas tegi Komisjon ettepaneku tugevdada bioenergia säästlikkuse kriteeriumeid. Paketi kohaselt peaks metsast saadav biomass minema energiatootmisesse alles siis, kui see ei sobi muuks kõrgema lisandväärtusega kasutuseks või ümbertöötlemiseks. See peaks ennetama kvaliteetse ümarpuidu kasutamist bioenergiaks, mis on igati mõistlik, aga energiapuiduks ei tohi minna ka näiteks kännud ja juured, sellist materjali kasutavatele jaamadele ei tohiks tulevikus maksta riigi poolt toetust.

Ettepaneku kohaselt peaksid riigid bioenergia tootmist edendama eelkõige kõrge efektiivsusega elektri ja soojuse koostootmisjaamades. Ainult elektrit tootvad jaamad ei peaks riigiabi tulevikus saama, va olukorras, kui jaam asub fossiilsetest kütustest tugevas sõltuvuses olevas piirkonnas. Vaid säästlikkuse kriteeriumidele vastava biomassi kasutamise kohustus laieneks ka väiksematele katlamajadele (5 MW) kui seda nõuab kehtiv direktiiv.

Ehkki suurem osa nimetatud ettepanekuid on põhimõtteliselt mõistlikud – ka riigikogus olev elektrituruseaduse eelnõu, mis käsitleb Narva elektrijaamades taastuvenergia tootmist viitab jäätmehierarhia põhimõtetele – on muretekitav laiem bioenergia kasutamise demoniseerimine. Tihtilugu ei mõisteta kui suur osa Eesti (80%) ja Euroopa Liidu (60%) taastuvenergiast pärineb just sellest ressurssist.

Euroopa kliimaambitsiooni ei saa suurendada vähendades samal ajal rutakalt ja läbimõtlematult bioenergia rolli.

Nii näiteks aitavad madala kvaliteediga jäätmepuitu kasutavad elektrijaamad tagada elektri varustuskindlust olukorras, kus tuul ei puhu ning päike ei paista. See tähendab, et Euroopa kliimaambitsiooni ei saa suurendada vähendades samal ajal rutakalt ja läbimõtlematult bioenergia rolli. Nii võib jääda saavutamata nii suurem ambitsioon kui kannatada energiasüsteemide vajalik töökindlus.

Eesti esirinnas

Eesti on taastuvenergia tootmises Euroopas esirinnas, värskeimate andmete kohaselt ELis 6. kohal. Iseäranis tublid oleme taastuvate kütuste kasutamisel oma kodude kütmisel, asetseme koos teiste põhjamaadega lausa 4. kohal. See saavutus ei ole tulnud lihtsalt – aastaid on riik toetanud katlamajade üleviimist fossiilsetelt kütustelt kohalikule puidule. Metsarikka riigina on kohaliku madala kvaliteediga raiejäätmete kasutamine igati mõistlik viis riigi taastuvenergia eesmärkide täitmiseks. Biomassi rolli energiatootmises ei maksa alahinnata, sellega oleme asendanud juba enamikes Eesti linnades ja asulates imporditud kütteõli ja maagaasi.

Eestis töötab tänaseks kümneid väga kõrge efektiivsusega elektri- ja soojuse koostootmisjaamasid ja katlamaju, mis muundavad puidus oleva keemilise energia elektriks ja soojuseks pea 100% kasuteguriga. Niiviisi oleme jätnud raha Eestisse, andnud maapiirkondades tööd metsa- ja puidusektorile ning tõusnud ühtlasi taastuvenergia kasutamise osas Euroopa tippu. Suures osas Euroopas on need muutused täna veel tegemata ning kodusid köetakse jätkuvalt maagaasiga, vedelkütustega või teatud juhtudel lausa kivisöega.

Loomulikult on Eestis majandusmetsade kõrval suur osa metsi ka kaitse all – niiviisi on võrdselt kaetud nii looduskaitselised kui majanduslikud huvid. Metsade pindalad seejuures ei kahane, sest raietele järgneb uue metsa istutamine, et ka aastakümnete pärast oleks meie metsade olukord praegusega vähemalt sama hea, kui mitte parem. Selliste säästliku metsamajandamise põhimõtete järgi tegutsevad sisuliselt kõik metsarikkad ELi riigid, luues majandusse lisandväärtust, täites liidu energia- ja kliimaeesmärke ning hoolitsedes ka liigirikkuse säilimise eest.

Seetõttu on Euroopa Komisjoni uues ettepanekute paketis bioenergia kasutamise reeglid meie ja teiste metsarikaste riikide (Põhjamaad, Baltimaad ning Kesk-Euroopa) erilise tähelepanu all.

Soovime, et saaksime ka tulevikus oma taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks kasutada vastutustundlikult majandatud metsadest varutud biomassi ilma üleliigse ja kohalikke olusid mittearvestava liigse bürokraatiata. Kliimaambitsiooni suurendamine tähendab Eestile eelkõige uute tuule- ja päikeseparkide rajamist, kuid samal ajal ei tohi ära unustada, et suur osa meie taastuvenergiast jääb veel aastakümneteks toetuma justnimelt metsadest pärinevale biokütustele. Täna lihtsalt puuduvad veel paremad lahendused, mis ka nendel kuudel, kui õues valitseb valdavalt pilkane pimedus ning paugub pakane, kodud soojaks kütavad ning tuled põlemas hoiavad.

Nüüd, kus Euroopa Komisjon on oma ettepanekud teinud, algavad põhjalikumad läbirääkimised ja Eesti seisukohtade kujundamine. Eesti toetab EL kliimaeesmärke, kuid samal ajal seisame ka selle eest, et arvestatakse eri riikide kohalike olude iseärasustega. Tuleb analüüsida, millised oleksid ettepanekutega kaasnevad mõjud Eesti puittoodete ja bioenergia turule ja ettevõtjatele ning vastavalt sellele ka meie riigi seisukohad kujundada. Kahtlemata peab ELi bioenergia tootmine olema säästlik ja tulevikku vaatav, kuid ühtlasi peaks see soodustama ka meie ettevõtluskeskkonda ja toetama elektri varustuskindluse tagamist.