​Euroopa Komisjoni kliimaettepanekud mõjutavad ka metsandust

Merike Lees
Copy
Kliimaeesmärgid mõjutavad ka metsandust, mille fookuses terved ja kestlikud metsad,
Kliimaeesmärgid mõjutavad ka metsandust, mille fookuses terved ja kestlikud metsad, Foto: Meelis Meilbaum

Euroopa Komisjoni kliima ja energiaettepanekud mõjutavad lisaks energeetikasektorile ka metsandust, transporti ja elamumajandust, millel on vahetu mõju tarbijatele.

Komisjoni ettepanekute paketis on 13 algatust või muudatust, mis mõjutavad erinevaid sektoreid ja ühiskonnagruppe. Nende eesmärk on viia ellu see, milles EL-i liidrid eelmisel aastal kokku leppisid ehk kasvuhoonegaaside 55% vähendamine aastaks 2030, selgitas keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt.

CO2 kaubanduses suurendatakse ambitsiooni seniselt 43% 61%. Eestist puudutab see 44 ettevõtet. Suurim panus CO2 tootmisesse tuleb põlevkivi sektorist. Mündi sõnul on Eesti juba vähendanud 60% ulatuses oma kasvuhoonegaaside emissiooni.

«Aus on öelda, et ka metsandussektorit mõjutavad need algatused,» tõdes Münt. «Fookuses on elurikkus, et tagada terved ja kestlikud metsad, erinevad rohumaad ja märgalad. Biomass peab leidma suurema rolli väärindamises.»

Eesmärgi tõstmine toob kaasa CO2 kvoodi hinna kasvu ning mõjutab lennundust ja merendust. Merenduses kasutatavad kütused peavad olema keskkonnasõbralikumad.

Tasuta kvoodi eraldamine jätkub põlevkivisektoris ka pärast 2026. aastat, kuid kvootide koguseid muudetakse.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Timo Tatari sõnul näeb taastuvenergia direktiiv ette taastuvenergi osakaalu tõstmist seniselt 32 % 40%le kõigi liikmesriikide peale tervikuna. Eesti eesmärk on olnud sellest ambitsioonikam: 42%.

Hoonete sektoris peaks 49 protsenti kasutatavast energiast olema taastuvat päritolu. Mootorikütuste osas saab liikmesriik vabaduse valida, kuidas taastuvenergeetika osa lahendada.

«Erilise tähelepanu all on bioenergia teema ja siin lähevad kriteeriumid meie jaoks karmimaks,» ütles Tatar. «Neid karmistatakse, et vältida kõrgema kvaliteediga puidu sattumist katlamajadesse.»

Hoonete energiatõhususe tõstmise iga-aastane eesmärk tõsteti seniselt 0,8 % 1,5% peale.

«Kui hoonete puhul on mõju tarbijale väiksem, siis transpordisektoris tuleb seda veel analüüsida ja kindlustada, et see ei kahjustaks ebaproportsionaalselt meie konkurentsitingimusi,» märkis Tatar.

Tegemist on Euroopa Komisjoni ettepanekutega. Milliseks kliima- ja energiapakett lõpuks kujuneb, kui kõik liikmesriigid ja Euroopa Parlament on oma töö teinud, seda näitab aeg. Mündi hinnangul kulub läbirääkimistele paar aastat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles