/nginx/o/2021/07/14/13916181t1hff00.jpg)
Euroopa Komisjon võttis täna vastu ettepanekute paketi «Fit for 55», mille eesmärk on muuta ELi kliima-, energia-, maakasutus-, transpordi- ja maksupoliitikat selliselt, et 2030. aastaks oleks võimalik vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.
Heite selline vähendamine järgmise kümnendi jooksul on ülioluline selleks, et Euroopast saaks 2050. aastaks esimene kliimaneutraalne maailmajagu ning et Euroopa roheline kokkulepe saaks tegelikkuseks.
Tänaste ettepanekutega tutvustab komisjon seadusandlikke vahendeid, mille abil on võimalik saavutada Euroopa kliimamääruses kokku lepitud eesmärgid ning kujundada põhjalikult ümber meie majandus ja ühiskond, et tagada Euroopale õiglane, keskkonnahoidlik ja jõukas tulevik.
«Fossiilkütusel põhinev majandus on end ammendanud,» ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
«Soovime pärandada järgmisele põlvkonnale heas seisundis planeedi ning head töökohad ja majanduskasvu, mis ei kahjusta meie loodust. Euroopa oli esimene maailmajagu, kes teatas, et on 2050. aastaks kliimaneutraalne, ning nüüd oleme esimesed, kes esitavad konkreetse tegevuskava selle saavutamiseks. Euroopa muudab kliimapoliitikas oma sõnad tegudeks innovatsiooni, investeeringute ja sotsiaalsete hüvitiste kaudu,» märkis komisjoni president.
Kõik komisjoni ettepanekud on omavahel seotud ja üksteist täiendavad.
ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) määratakse CO2 hind ja alandatakse igal aastal teatavate majandussektorite heitkoguste piirmäära. Tänu sellele on viimase 16 aastaga edukalt vähendatud elektritootmise ja suure energiakasutusega tööstusharude heidet 42,8 protsenti. Täna teeb komisjon ettepaneku langetada üldist heitkoguste piirmäära veelgi ja kiirendada selle iga-aastast vähendamist.
Samuti teeb komisjon ettepaneku kaotada järk-järgult lennundusele tasuta eraldatavad lubatud heitkoguse ühikud ja kooskõlastada ELi poliitika rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemiga (CORSIA) ning lisada laevanduse heitkogused esimest korda ELi HKSi. Selleks et saavutada heite vähenemine maanteetranspordis ja hoonesektoris, luuakse maanteetranspordi kütuste ja hoonete kütteainete jaotuse jaoks uus eraldiseisev heitkogustega kauplemise süsteem.
ELi eelarvest tehtavatele märkimisväärsetele kliimakulutustele lisaks peaksid liikmesriigid kasutama kogu oma heitkogustega kauplemisest saadud tulu kliima- ja energiaprojektidele. Kindlaksmääratud osa maanteetranspordi ja hoonete jaoks loodava uue süsteemi tuludest peaks minema haavatavatele leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele avalduva võimaliku sotsiaalse mõjuga tegelemiseks.
Jõupingutuste jagamise määrusega kehtestatakse igale liikmesriigile kõrgemad heite vähendamise eesmärgid seoses hoonete, maanteetranspordi ja riigisisese meretranspordi, põllumajanduse, jäätmete ja väiketööstusega. Nende puhul arvestatakse iga liikmesriigi erinevat lähtepositsiooni ja suutlikkust.
Liikmesriikidel on ka ühine vastutus eemaldada CO2 atmosfäärist. Maakasutust, metsandust ja põllumajandust käsitlevas määruses sätestatakse 2030. aastaks ELi üldine CO2 sidumise eesmärk, mis tuleb saavutada looduslike sidujate abil ning mis vastab 310 miljonile tonnile CO2 heitele. Riiklikud eesmärgid kohustavad liikmesriike hoolitsema oma süsinikusidujate eest ja neid laiendama, et saavutada kõnealune ELi eesmärk. EL peaks seadma eesmärgiks saavutada 2035. aastaks maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris kliimaneutraalsuse.
ELi metsastrateegia eesmärk on parandada ELi metsade kvaliteeti, kvantiteeti ja vastupanuvõimet. Sellega toetatakse metsamajandajaid ja metsapõhist biomajandust ning hoitakse samal ajal metsa ülestöötamine ja biomassi kasutamine kestlikul tasemel ja säilitatakse elurikkust. Samuti esitatakse selles kava kolme miljardi puu istutamiseks Euroopas aastaks 2030.
Energia tootmine ja kasutamine tekitab 75 protsenti ELi heitkogustest, seega on äärmiselt oluline kiirendada üleminekut rohelisemale energiasüsteemile. Taastuvenergia direktiivis seatakse kõrgem eesmärk toota 2030. aastaks 40 protsenti meie energiast taastuvatest energiaallikatest. Kõik liikmesriigid annavad oma panuse selle eesmärgi saavutamisse ning konkreetsed eesmärgid pakutakse välja taastuvenergia kasutamiseks transpordis, kütte- ja jahutussüsteemides, hoonetes ja tööstuses.
Selleks et täita nii ELi kliima- kui ka keskkonnaeesmärke, karmistatakse bioenergia kasutamise suhtes kohaldatavaid säästlikkuskriteeriume ning liikmesriikidel tuleb kõik bioenergia toetuskavad töötada välja selliselt, et järgitakse puitbiomassi astmelise kasutuse põhimõtet.
Üldise energiatarbimise ja heite vähendamiseks ning energiaostuvõimetuse vastu võitlemiseks kehtestatakse energiatõhususe direktiiviga kõrgem siduv iga-aastane energiatarbimise vähendamise eesmärk ELi tasandil. Sellest juhindutakse riiklike panuste kindlaksmääramisel ja sellega peaaegu kahekordistatakse liikmesriikide iga-aastast energiasäästukohustust. Avalik sektor peab igal aastal renoveerima 3 protsenti oma hoonetest, et juhtida renoveerimislainet, luua töökohti ning vähendada energiakasutust ja maksumaksjate kantavaid kulusid.
Energeetikavolinik Kadri Simsoni sõnul ei ole võimalik rohelise kokkuleppe eesmärke saavutada ilma energiasüsteemi ümber kujundamata – see on sektor, kus tekib suurem osa ELi heitest. «Selleks et olla 2050. aastaks kliimaneutraalsed, peab taastuvenergia evolutsioonist saama revolutsioon ja me peame tagama, et energiat ei raisata,» ütles volinik.
Maanteetranspordi suurenevate heitkoguste vähendamiseks on vaja eri meetmeid, mis täiendaksid heitkogustega kauplemist. Sõiduautode ja kaubikute rangemad CO2 heite normid kiirendavad üleminekut heitevabale liikuvusele. Nendega nõutakse, et uute autode keskmine heide väheneks 2030. aastaks 55 protsenti ja 2035. aastaks 100 protsenti (võrreldes 2021. aasta tasemega).
Selle tulemusena on kõik alates 2035. aastast registreeritavad uued autod heiteta. Alternatiivkütuste taristut käsitleva läbivaadatud määruse kohaselt peavad liikmesriigid suurendama laadimisvõimalusi vastavalt heiteta autode müügile ning paigaldama suurtele maanteedele korrapäraste vahemaade järel laadimis- ja tankimispunktid: iga 60 kilomeetri järel elektrisõidukite laadimiseks ja iga 150 kilomeetri järel vesiniku tankimiseks.
Lennuki- ja laevakütused põhjustavad märkimisväärset saastet ning ka nende puhul on vaja sihipäraseid meetmeid heitkogustega kauplemise täiendamiseks. Alternatiivkütuste taristu määruses nõutakse, et õhusõidukitel ja laevadel oleks suuremates sadamates ja lennujaamades juurdepääs puhtale elektrile. Algatus «ReFuelEU Aviation» kohustab kütusetarnijaid segama ELi lennujaamades pardale võetava reaktiivkütuse hulka üha rohkem säästvaid lennukikütuseid, sealhulgas sünteetilisi vähese CO2 heitega kütusteid. Samamoodi stimuleeritakse algatusega «FuelEU Maritime» säästvate laevakütuste ja heiteta tehnoloogia kasutuselevõttu, kehtestades Euroopa sadamaid külastavates laevades kasutatava energia kasvuhoonegaaside sisalduse piirmäära.
Energiatoodete maksustamise süsteem peab kaitsma ja täiustama ühtset turgu ning toetama rohepööret, kehtestades õiged stiimulid. Energia maksustamise direktiivi läbivaatamise raames tehakse ettepanek viia energiatoodete maksustamine kooskõlla ELi energia- ja kliimapoliitikaga, edendades puhtaid tehnoloogiaid ning kaotades aegunud maksuvabastused ja vähendatud maksumäärad, mis praegu soodustavad fossiilkütuste kasutamist. Uute eeskirjade eesmärk on vähendada energiaga seotud maksukonkurentsi kahjustavat mõju ning aidata kindlustada liikmesriikidele tulu keskkonnamaksudest, mis on majanduskasvu seisukohast vähem kahjulikud kui tööjõumaksud.
Lisaks kehtestatakse uue piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga CO2 hind teatavate toodete impordi suhtes, et Euroopa ambitsioonikad kliimameetmed ei põhjustaks kasvuhoonegaaside heite ülekandumist. Sellega tagatakse, et heite vähendamine Euroopas aitab kaasa üleilmsele heite vähenemisele, selle asemel et hoogustada CO2 heidet tekitavat tootmist väljaspool Euroopat. Samuti on selle eesmärk julgustada väljaspool ELi tegutsevaid tööstusettevõtjaid ja meie rahvusvahelisi partnereid liikuma samas suunas.
Kuigi keskpikas ja pikas perspektiivis kaalub ELi kliimapoliitikast saadav tulu selgelt üles selle ülemineku kulud, võib kliimapoliitika avaldada lühiajalises perspektiivis lisasurvet haavatavatele leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele. Täna esitatud paketi meetmed on seega kujundatud selliselt, et kliimamuutustega võitlemise ja nendega kohanemise kulud jaotuksid õiglaselt.
Peale selle suurendavad CO2 heite hinnastamise vahendid tulusid, mida saab reinvesteerida, et hoogustada innovatsiooni, majanduskasvu ja investeeringuid puhtasse tehnoloogiasse. Tehakse ettepanek luua uus kliimameetmete sotsiaalfond, et pakkuda liikmesriikidele sihtotstarbelist rahastust, mille eesmärk on aidata kodanikel rahastada investeeringuid energiatõhususse, uutesse kütte- ja jahutussüsteemidesse ning puhtamasse liikuvusse.
Kliimameetmete sotsiaalfondi rahastataks ELi eelarvest summas, mis on võrdne 25%-ga tulust, mis saadakse eeldatavalt hoonete kütmiseks kasutatavaid kütteaineid ja maanteetranspordikütuseid hõlmavast heitkogustega kauplemisest. Mitmeaastase finantsraamistiku sihipärase muudatuse alusel eraldatakse selle kaudu liikmesriikidele 2025.–2032. aastaks 72,2 miljardit eurot. Ettepanekuga kasutada samaväärset liikmesriikide poolset rahastust suunataks sotsiaalselt õiglasse üleminekusse 144,4 miljardit eurot.
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)