Roomet Sõrmus: kui keelaks kohaliku põllumajanduse üldse ära?

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus Foto: Erakogu

Kuidas meeldiks, kui Eesti oleks ainus riik maailmas, kus kogu majandus ja elukorraldus järgiks veganluse põhimõtteid ning kõik muu oleks keelatud? Keelustatud, kinni keeratud, lukku pandud, lõpetatud.

Turismiatraktsiooniks reibas mõte, kuid see oleks ka kõik. Veganlus on maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mille kohaselt loomad ei kuulu inimestele kasutamiseks. Vegan ei tarbi liha-, muna- ja piimatooteid ning igasuguseid loomseid saadusi nagu näiteks mesi. Veel enam – veganluse eesmärgiks on loomade kasutamise igasugune lõpetamine. Kõigi jaoks ühe vitsaga.

Näen tegelikult taimetoidul palju positiivseid omadusi ja mõistan sellistki maailmavaadet. Kuid näen kõige keelustamises liiga suurt ohtu lausa rahva kestmisele. Keelaks nüüd siis näiteks ka mesilaste pidamise ära...

Arulage keelustamislaviin

See ei ole lihtsalt õhku visatud provokatsioon, sest olemegi üheskoos märkamatult alustanud teekonda arulageda keelustamislaviini saatel. Kord viidatakse tervisemõjudele, kord keskkonnale ja kliimale.

Ma ei ole siiski veel lõpuni ja üheselt aru saanud, kas taolise kampaania taga on ühe kildkonna aktivism, maailmavaade või mõne globaalse turuosalise suuremad ärilised eesmärgid, mille käigus püütakse kogu toidutööstust ja -tootmist ning selle toimimise põhimõtteid ümber mängida. Ikka nii, et samm-sammult teevad kohalikud suhteliselt piiratud säilivusajaga värsked loomsed tooted toidulaual ruumi kaua säilivatele ja suure töötlusastmega taimsetele alternatiividele.

Üsna tavapärase mustrina ei ole võimalik tuvastada, kes on nende ühingute toetajad, rahastajad, teisisõnu ei tea avalikkus, kelle huvid on seeläbi tegelikult tagatud.

Keelustamise ümber tiirutavad tavaliselt hästi korraldatud ning süsteemselt rahastatud organisatsioonid ja ühingud oma kampaaniate ning veebilehekülgedega, mis sisendavad jõuliselt, kuidas näiteks piima tootmine ekspluateerib loomi, hävitab keskkonda, kahjustab lausa joojate tervist jne. Muidugi kipuvad need väited samal ajal faktikontrollis põruma.

Üsna tavapärase mustrina ei ole võimalik tuvastada, kes on nende ühingute toetajad, rahastajad, teisisõnu ei tea avalikkus, kelle huvid on seeläbi tegelikult tagatud.

Aga aktivistide-poolse tulevikku lõhkuva tegevuse vilju polegi kaugelt otsida. Alles möödunud kuul kiitis riigikogu heaks seaduse, mis näeb ette Eestis loomade aretamise ja pidamise üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil. Asi siit järgmiseks lehma- või kanapidamise keelamiseni jõuda... Euroopa Komisjon ongi tegelikult juba välja hõiganud kavatsuse loomade puuris pidamine lõpetada.

Anomaalsed sätted

Või hoopis teine ja veel värskem näide. Just jõudis kiireloomulisele kooskõlastamisringile (taas huvigruppe kaasamata) looduskaitseseaduse muutmise seadus, kus on mitmeid murelikuks tegevaid detaile. Aga kui tuua sealt vaid üks teema välja, siis on selleks täiesti anomaalsed sätted, mis puudutavad lindude tahtliku häirimise keeldu ja seejuures ebaproportsionaalselt suuri karistusi.

Kui sul isegi peaks mõte tekkima mais-juunis rohumaadel loomasöödaks vajalikku silo teha, siis pead arvestama, et saad kuriteo eest karistada.

Kokkuvõtvalt sellises sõnastuses, et kui sul isegi peaks mõte tekkima mais-juunis rohumaadel loomasöödaks vajalikku silo teha, siis pead arvestama, et saad kuriteo eest karistada. Veelgi karmimalt – tahtlikuks häirimiseks võib lugeda ka mööda jalutamise või valel ajal köhatamise. Eelnõu koostajad ei ole pidanud paljuks näppu viibutavalt meelde tuletada, et linnud pesitsevad nii metsas, põldudel, majade katustel ja räästa ääres kui ka rohumaadel, mis on juba põhikoolis omandatav üldteada tõde…

Puudub sotsiaalmajandusliku mõju hinnang

Muidugi pole antud juhul tehtud sotsiaalmajandusliku mõju hindamist, mida sellised piirangud võiksid üldse tähendada riigile või omavalitsustele, kohalikule tööhõivele ja terviklikumalt toidujulgeolekule. Põllumajandus sõltub paraku vegetatsiooniperioodist ja tegevusi ei ole võimalik edasi lükata.

Kasvõi seesama silo niitmise näide: hilinemine toob kaasa vananenud ja toitainevaese niite, mille tulemused kajastuvad nii lehmade piimaannis kui ka loomade tervises.

Ebaõiglaste keeldude ja piirangute tulemusel jääksime kodumaisest puhtast toidust ilma – sealhulgas nii loomsest kui ka taimsest.

Põllumajanduses rakendatakse samas toetuste raames erinevaid meetmeid lindude kaitseks. Jah, põllumeestel pole ümbritsevast loodusest ükskõik. Kuid ebaõiglaste keeldude ja piirangute tulemusel jääksime kodumaisest puhtast toidust ilma – sealhulgas nii loomsest kui ka taimsest.

Eks jääks lohutuseks importtoit nendest riikidest, kus eurodirektiive tõlgendatakse meist erinevalt. Ja kindlasti kahvatum toidulaud. Sellest oleks äärmiselt kahju, arvestades näiteks Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) aruandeid, kus Eesti toit hiilgab oma puhtuse ja kvaliteedi poolest.

Aktivistide ühiseks jooneks on Eesti põllumajanduse ühemõtteliselt negatiivne sildistamine. Räägitakse intensiivsest maakasutusest, monokultuuride kasvatamisest ja põldude mürgitamisest. Viimase saja aastaga on Eestis põllumajandusmaa pindala samas vähenenud pea poole võrra.

Põllumajandusloomade arv on viimase 30 aasta jooksul vähenenud lausa kolm korda. Kui 1980ndate lõpus oli meil kokku üle kahe miljoni veise, sea ja lamba, siis praeguseks on see arv langenud 643 000 loomani. Seega drastiliselt.

Praeguse maakasutuse koosseisu on soodustanud ka keskkonnahoidlike põllumajanduspraktikate laialdane rakendamine. Põllumehed mõistavad, et põllumajandus on tegevusala, mis sõltub väga palju loodusest endast ning vaid heaperemehelik majandamine suudab kindlustada toidutootmiseks vajaliku muldade viljakuse ja teiste loodusvarade – nagu vesi või õhk – hea seisundi. Seega, kui keegi teeb loodusega koostööd, siis on see just põllumees.

Seega, kui keegi teeb loodusega koostööd, siis on see just põllumees.

Valdav osa Eesti põllumehi kasutab ELi ühise põllumajanduspoliitika toetusi. 2020. aastal järgiti ühtse pindalatoetusega kaasas käivaid rohestamise baasnõudeid ligi miljonil hektaril. Näiteks on põllumajandustoetuse saamise baastingimuseks kaitsta ja säilitada maastikuelemente, seejuures on nende eemaldamine põllult keelatud.

Lisaks järgitakse 2020. aasta andmete kohaselt pea poolel põllumajandusmaast keskkonnasõbraliku majandamise toetuse nõudeid. Tegemist Eesti põllumajanduses enim kasutatava keskkonnameetmega. Siia lisandub veel ligi 25% mahepõllumajanduse pinda.

Eesti loomakasvatajad ja toidutootjad on tõsiselt ette võtnud ka süsiniku jalajälje kaardistamise, et muutuda veelgi kliimasõbralikumaks. Näiteks Eesti üks suuremaid toidutootjaid Agrone on oma näitajatega Euroopas ja kogu maailmas kindlasti keskkonnasäästlikumate hulgas. Lisaks on neil ambitsioon saada süsinikuneutraalseks aastaks 2035.

Oluline teadlaste kaasamine

Pean äärmiselt oluliseks, et põllumajandust puudutavatesse otsustesse oleksid isearvajate asemel kaasatud teadlased. Just sel põhjusel on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juurde asutatud teadusnõukoda, mille eesmärgiks on aidata tagada meie põllumajanduse ja toidusektori tipptase.

Nõnda oskame paremini kuulata terve mõistuse häält ja pideva keelamistuhina asemel leida lahendusi, mis arvestavad õiglaselt kultuuriliste, majanduslike ja sotsiaalsete väärtuste kogumit. Samuti kasutada hindamatut võimalust hoida enda ja oma laste toidulaud jätkusuutliku, tasakaalustatud ja täisväärtuslikuna.

Meie põllumehed teevad oma tööd hoole ja armastusega ning jagavad neid vilju meiega. Ebamõistlikud keelud ei tohiks neilt röövida isu meile toitu toota.