Idavirumaalased käisid ka koroonaajal haigena tööl

Ida-Virumaa inimesed ei mallanud ka koroonaajal haigena koju jääda. Pildil jõulueelne heategevuslik pirukaaktsioon meditsiinitöötajatele. Foto: Mihkel Maripuu

Neljandik Eesti inimestest on viimase koroona-aasta jooksul käinud haigena tööl, kõige enam paistavad selle poolest silma ettevõtjad ja Ida-Virumaa elanikud.

Inimesed käivad haigena tööl, sest kardavad raha kaotada ega soovi kolleege tööl hätta jätta, selgub Seesami värskest uuringust. Kõige rohkem käisid viimase aasta jooksul haigena tööl ettevõtjad ja Ida-Virumaal elavad inimesed. Haigeks jäädes hoiavad kõige eeskujulikumalt töölt eemale pensioniealised inimesed.

«Uuringust selgub, et eestlane on üks kange tegelane, kelle jaoks haiguslehele jäämine on viimane võimalus. Igati arusaadavalt kardetakse sissetuleku vähenemist, kuid leidub ka neid, kes ei soovi kolleegi ega kliente hätta jätta või pelgavad, mida tööandja arvab vaimse tervise probleemide tõttu haiguslehele jäämisest,» tutvustas Seesami turundusjuht Tiia Prööm uuringu tulemusi.

Haigena tööl käinud inimesed tunnistasid, et haiguslehe võtmine tähendanuks kolleegide hätta jätmist ja palgas kaotamist. Enim muretsesid palgakaotuse pärast töölised ja kontoritöötajad – lausa 60 protsenti vastas, et ei saa sissetuleku vähenemise tõttu haiguslehte võtta.

Kolmveerand 25–34-aastastest vastanutest aga muretsesid hoopis kaaskolleegide pärast, kes nende haiguslehele jäämisel kannataksid ja peaksid taluma kasvavat töökoormust.

Ettevõtjad seadsid aga haigeks jäädes esikohale kliendid: 75 protsenti vastanud ettevõtjatest läksid haigena tööle, sest ei soovinud oma kliente hätta jätta.

«Haigena tööle minemise põhjused olid erinevad ka meeste ja naiste vahel. Näiteks tunnetas veerand naistest ja vaid kümnendik meestest, et nende tööandja suhtub haiguslehe tõttu töölt puudumisse negatiivselt. Seevastu klientide altvedamise pärast muretsesid rohkem mehed kui naised, vastavalt 35 protsenti ja 18  protsenti vastanutest,» rääkis Prööm.

Huvitava leiuna tuli uuringust välja, et viiendik haigena tööl käinud inimestest tunnevad, et vaimseid probleeme ei peeta päris haigusteks ja seetõttu ei võeta vaimse tervisega seotud muredega tegelemiseks haiguslehte. Eriti tunnetasid seda kontoritöötajad, kellest 31 protsenti nõustusid eelnimetatud väitega. Veidi üle neljandiku vastajatest tunneb aga, et tööandja ei hooli üldse nende tervisest.

Seesami esindaja sõnul tuli uuringust välja ka see, et tegelikult inimesed ootavad, et tööandja panustaks lisaks mõistvale suhtumisele nende tervisesse ka läbi sporditoetuse või tervisekindlustuse.

«38 protsenti vastajatest soovib, et tööandja kataks tervisega seotud kulud ning 39 protsenti peab oluliseks spordikompensatsiooni olemasolu,» tõi Prööm välja.