Elroni rongis tuleb jalgrattale eraldi pilet osta

Jalgratastele tuleb Elroni rongis 26. juulist alates eraldi pilet osta. Foto: Marget Miil

26. juulist tuleb Elroni rongides osta jalgratastele eraldi piletid, sest senine tasuta jalgrataste transport on viinud olukorrani, kus rattad ummistavad vahekäike ja takistavad oluliselt reisijate liikumist.

«Jalgrataste suur hulk rongides on üha tõsisem probleem, tihti on hõivatud kogu vahekäik. See on viinud olukorrani, kus rataste rohkus takistab rongis liikumist, mistõttu ei pääse reisijad WC-sse, teenindaja ei saa liikuda, sõitjad ei saa oma soovitud istekohale. Ühtlasi tekivad ka hilinemised, sest paljude rataste sisenemine-väljumine võtab kaua aega, seda eriti Tallinna linnas, kus on tihedalt peatusi. Lisaks eelnevale on olukord ka ohtlik, sest rongi kiirpidurduse korral ei ole rattaga keset C-ala seisval inimesel kuskilt kinni võtta. See kõik peletab juba eemale teisi kliente, kes valivad ebamugavuse pärast autosõidu,» kirjeldas olukorda Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo.

Kongo tõi esile, et rattapiletit on seni välditud ja suviti kestvat murekohta on esimeses järjekorras püütud lahendada teiste meetmetega, kuid praegu ei ole see enam piisav. 

Näiteks on paljudes jaamades on loodud häid rattahoiuvõimalusi. Elektrirongides on sissepääsualasid avaramaks muudetud, et lapsevankriga reisijatel oleks võimalik kasutada reisimiseks ka teisi vaguneid ning seeläbi on ka ratastele C-alas senisest enam ruumi. Sõiduplaani otsingus kuvatakse reisijatele infot, kas rattaga sisenemine on soovitav või mitte. Need meetmed ei ole enam piisavad üleüldise rattakasutuse kasvu taustal. 

«Et inimesed kasutavad üha rohkem keskkonnasõbralikke liikumisviise, sh rattaid, on iseenesest ääretult positiivne. Oleme oma uute rongide tellimisel näinud ette, et ratastele oleks seal rohkem ruumi,» rääkis Kongo. «Tuleb aru saada, et ronge tuleb juurde alles 2025. aastal ning olemasolevate rongide mahutavus on piiratud, mistõttu oleme sisuliselt valiku ees, kas eelistada inimeste sõiduvõimaluste tagamist või ratta kui pagasi transporti. Jalgratas võtab mitme inimese ruumi ja erinevalt lapsevankrist või ratastoolist ei ole ratta rongi võtmise puhul enamasti tegemist hädavajadusega. Reisijate heaolu silmas pidades ei saa enam seniselt jätkata ning rattale tuleb edaspidi osta rongis klienditeenindajalt pilet.»

Ta lisas, et tänane olukord on ebamugav ka ratturitele endile. «Rattapiletiga saame suunata inimesi keskkonnasäästlikumalt käituma – need, kellel ei ole vaja ratast tingimata rongi võtta, jätavad selle edaspidi rongijaama, ning need, kes teisiti tõesti ei saa, saavad edaspidi mugavama teenuse, sest nende ratta jaoks on ruumi rohkem. Arusaadavalt võib esmapilgul tunduda, et lahendus võiks olla ka suuremate rongide kasutamine, kuid jättes kõrvale kümnetesse miljonitesse ulatuva investeeringuvajaduse, ei saaks selline lahendus olla ka keskkonnasäästlik, sest suurema rongiga opereerimine tähendab ka suuremat energiakulu ja keskkonnakoormust. Kõige säästlikum on ratta ja rongi kombineerimine selliselt, et ratas jääb rongijaama nagu see toimib igal pool mujal Euroopas.»

Tallinna Linnavolikogu liikme Kaido Kuke (Isamaa) sõnul on Elroni otsus, vastuolus Elroni ja Tallinna linna vahel sõlmitud lepinguga, mille kohaselt hüvitab Tallinn Elronile linna elanikuks registreeritud isikute sõidud Tallinna sõidutsoonis.

«Linn on võtnud endale kohustuse kompenseerida Tallinna elanike sõidud I tsoonis. Kui Elron on asunud nüüd lepingu tingimusi ühekülgselt muutma siis peaks linnavalitsus sellele jõuliselt reageerima,» ütles Kukk.

Kukk rõhutas, et plaan hakata Tallinnlastelt jalgratta eest piletitasu küsima on absurd. „Tegemist on jalgratturite kottimisega. Eesmärk võiks olla ikka autokasutajad ühistransporti saada, mitte jalgratturid ühistranspordist välja visata.“

Kuke sõnul tuleks esmajärjekorras luua toimiv eelbroneerimise süsteem, et rattaomanik saaks vaadata, kas tema ratas rongi mahub. Kaaluda võiks ka eraldi rattavagunite loomist. «Kui Elroni ainuke eesmärk on, et inimesed jätaksid oma jalgrattad rongipeatustesse siis tuleb selleks aga luua vastavad tingimused ja tagada, et rattaid ei oleks võimalik varastada,» ütles Kukk.

Elroni müügi- ja arendusjuht rõhutas, et kui reisijal on kohaliku omavalitsuse makstud tasuta sõidu õigus (nt tallinlased), siis rattale see ei laiene ja sõiduvahendile tuleb osta pilet. Küll aga ei pea rattapiletit ostma reisijad, kellel on tasuta sõiduõigus ühistranspordiseaduse alusel (laps, kes ei ole käimasoleva õppeaasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks või kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud; kuni 16-aastane (kaasa arvatud) puudega isik; sügava puudega isik; raske nägemispuudega isik; sügava või raske nägemispuudega isiku saatja) ning lisaks ka 65+ vanuses reisijad.

Rattapilet kehtib hooajaliselt aprillist oktoobri lõpuni kõikides rongides. Piletihind sõltub reisi pikkusest ja on 50% vastava täispileti hinnast, minimaalselt aga 1 euro. Pilet tuleb osta rongis klienditeenindajalt. Rattale piletit ette osta ei saa, sest Elron ei saa tagada, et jalgratas alati kindlale väljumisele peale mahub.

Rattapiletit ei pea ostma kokkupandava raamiga rattale, mis on kokku pakitud ja  rattale, mille kõik rattad on läbimõõduga alla 25 cm (nt minitõukeratas).