/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2020/03/26/13027150t1h8f7b.jpg)
Koroonapiirangute lõppedes piirdusid eestlased kolme Balti riigi võrdluses kõige enam vaid vajalike ostudega ning planeerimata kulutuste osas hoidsid pigem mehed ennast rohkem tagasi kui naised.
Kaupluste avamine suurt ostupidu Eestis ei tekitanud
Citadele panga tellitud uuringust selgus, et Eesti inimesed hoidsid ennast poodi tormates ebavajalike ostude tegemisel kõige edukamalt tagasi.
«Eesti inimestest vastas 39 protsenti, et poodide avamisel muretseti endale üksnes asju, mida neil tõesti vaja oli ja mida e-poodidest hästi kätte ei saanud. Lätis oli see arv 29 protsenti ja Leedus 35 protsenti,» selgitas Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen.
Lisaks märkis 18 protsenti eestlastest, et ostis poodi minnes küll vajalikke asju, kuid lisaks ka planeerimata tooteid, mis olid alla hinnatud. Sarnaselt tegutses Lätis 20 protsenti ostlejatest ning Leedus 22 protsenti.
«Lätis avanesid poed kõige hiljem ja seal olid piirangud kõige karmimad. See võib olla põhjus, miks Lätis vastas 4 protsenti uuringus osalenutest, et kavatseb alles minna füüsilisse poodi ostlema ja seda konkreetse eesmärgiga premeerida ennast pikalt kodus kinni istumise eest. Eesti ja Leedu inimestest vastas nii vaid napilt üks protsent inimestest,» märkis Hakiainen.
«Ühelt poolt on selline tarbimise suurenemine pärast pandeemiat majandusele igati kasulik, kuid kindlasti on ka positiivne, et Eesti inimesed on pigem vaoshoituma hoiakuga ja ei torma kohe tegema kulutusi, mis neil tegelikult üldse kavas polnud. See näitab, et meie finantskirjaoskus on hea ning see aitab ka tulevikus edukamalt üle elada võimalikke uusi majanduslangusi,» selgitas Citadele panga jaepanganduse juht. «Sama uuringu veel esialgsete andmete järgi on eestlased kõige vähem võtnud ja ka on valmis võtma kiirlaene, mis on ilmselt samuti põhjus, miks Eesti inimesed ei ole nii varmad kaasa minema allahindlustele kulutamisega.»
Citadele tellitud uuringust tuli muu hulgas välja, et planeerimata ostude ja allahindlustega kaasaminemise osas on mehed naistest pigem vaoshoitumad. Nimelt märkis Eesti vastajatest 20 protsenti naistest, et ostis lisaks planeeritud kaupadele ka mitmeid allahinnatud tooteid. Meestest käitus samamoodi 15 protsenti. Üksnes vajalike ja e-poodidest kättesaamatute kaupade ostmise juurde jäi 42 protsenti meestest ning 37 protsenti naistest.
Citadele tellitud ja uuringufirma Norstat Baltikumi-ülene küsitlus viidi läbi juuni alguses. Igas riigis küsitleti ca 1000 inimest.