Loomakasvatuse osakaal põllumajanduses on 30 aastaga kordades langenud

Loomakasvatus. Pilt on illustreeriv. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Statistikaamet leidis Eesti põllumajanduse viimase kolme kümnendi arenguid analüüsides, et kui aastal 1991 andis loomakasvatus koguni kaks kolmandikku põllumajandustoodangu väärtusest, siis mullu oli selle põllumajandusharu osakaal vähenenud 42 protsendile.

«Muutusi on olnud palju, sest 1990. aastate alguseni tegutsesid põllumajanduses kolhoosid ja sovhoosid, toimis riiklik kokkuost ning saaduste tarnimine üleliidulisse fondi,» märkisid juhtivanalüütikud Pille Veidenberg ja Eve Valdvee statistikaameti blogis. Aastal 1991 toodeti veel 71 protsenti põllumajandustoodangust kolhoosides ja sovhoosides ning ülejäänu majapidamistes ja taludes.

Analüütikute sõnul on vimase 30 aastaga liha-, piima-, muna-, kartuli, köögivilja ja puuvilja-marja toodang vähenenud, samas on kasvanud piimatoodang lehma kohta ja mitmete kultuuride hektarisaagikus, samuti tera- ja kaunviljatoodang.

Loomakasvatuse suur ülekaal on seega mõningal määral asendunud taimekasvatustoodangu omaga. Näiteks maaeluministeeriumi ja statistikaameti koostöös valminud prognoosi järgi oli 2020. aasta põllumajandustoodangu väärtus 974 miljonit eurot, millest 48 protsenti moodustas taimekasvatustoodang, 42 protsenti loomakasvatustoodang ning ülejäänu muud lahutamatud kõrvaltegevusalad.

Nad tõid välja, et kolm kümnendit tagasi hakkas loomakasvatuses vähenema nii loomade arv kui ka loomakasvatussaaduste toodang. Seejuures veiste arv vähenes juba 1980. aastate lõpus – kui aastal 1991 oli neid 708 000, siis nüüdseks 253 000.

Sigu oli 80. aastate lõpus üle miljoni, 1991. aastaks oli neid ligi 800 000 ja praeguseks 317 000, märkisid Veidenberg ja Valdvee. Sarnane suur vähenemine toimus nende sõnul ka lammaste ja kitsede osas – 143 000 loomast on alles jäänud 73 000 – ning erandiks ei ole ka linnukasvatus. Lindude arv ligines 80. aastate lõpus 7 miljonile, 1991. aastal oli see 5,5 miljonit ja praegu 2,1 miljonit.

«Koos loomade arvu kahanemisega on ka lihatoodang ligi kaks korda vähenenud ehk 1991. aasta 152 000 tonnilt nüüdse 80 000 tonnini,» kirjutasid nad.

Piimatoodang lehma kohta kasvas hüppeliselt

Ka piimalehmade arv vähenenud, kokku üle kolme korra, samas piimatoodang ainult 1,3 korda. Seega produktiivsus ehk piimatoodang lehma kohta on hüppeliselt suurenenud – 4000 kilogrammilt 9900 kilogrammini aastas. «Sellise piimalehmade produktiivsusega oleme Euroopa Liidus jõudnud Taani järel teisele kohale,» osutasid Veidenberg ja Valdvee.

Ka taimekasvatustoodang on paljude kultuuride osas 30 aastaga vähenenud, kuid mõnes osas ka kasvanud. Koos loomakasvatuse vähenemisega kahanes oluliselt põllumaa söödakultuuride pind, tera- ja kaunvilja pind on 1991. ja 2020. aastal aga võrreldav – 418 000 ning 420 000 hektarit.

Analüütikute sõnul on saagikused aastatega aga oluliselt kasvanud – kui aastal 1991 oli tera- ja kaunvilja kogusaak 940 000 tonni, siis eelmisel aastal aga 1,8 miljonit tonni ehk saagikus kasvas 2,3 tonnilt 4,2 tonnile hektari kohta. Tehnilisi kultuure – eelkõige rapsi ja rüpsi – kasvatati 90. aastate alguses vaid 3000 hektaril, praegu on nende pind 80 000 hektarit.

Teiste kultuuride pinnad ja saagid on üldiselt aga vähenenud, nentisid nad. «Eriti märkimisväärselt kahanes kartuli toodang, mis on nüüd 6,3 korda väiksem kui 1991. aastal. Taasiseseisvumisaja alguses toodeti Eestis 52 000 hektaril kokku 592 000 tonni kartulit, mullu 3600 hektaril 94 000 tonni kartulit,» tõid nad välja.

Teraviljale sarnaselt on kasvanud kartuli keskmine saagikus – 11-tonnise hektarisaagi asemel saadi mullu 26 tonni. Samas köögivilja saak on kaks korda ja puuviljade-marjade oma ligi viis korda väiksem kui 30 aastat tagasi.