Läänemets: valitsus kärbib inimeste turvatunde arvelt
9. juuli 2021, 13:56
/nginx/o/2021/02/08/13619157t1h104f.jpg)
Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimehe Lauri Läänemetsa hinnangul tuleb majanduse olukorda arvestada suunata lisavahendeid siseturvalisuse valdkonda ja tõsta kiiremas korras päästjate palkasid, et tagada päästekomandode mehitatus.
«Rikkuse minimaalne maksustamine ja eelarvetasakaalu fetišeerimine ähvardab Eesti siseturvalisuse kriisi viia,» märkis Läänemets. «Päästekomandode ajutine sulgemine, kuna päästjatele ületundide eest maksta ei saa, on halvim tõestus, kuhu valitsuse kärpeplaan meid viia võib.»
Sama valiku ees seisab politsei- ja piirivalveamet, et kärpida eelarvet valitsuse etteantud mahus, tuleb selleks kaotada politseinike lisatasud. Nii politseis kui ka päästeametis on puudu juba täna sadu inimesi, kärpeplaani teostamiseks valmistatakse ette näiteks piirkonna politseinike vähendamist.
Siseministri seisukoht, et päästjad peavad ootama palga tõusuks majanduse olukorra paranemist on küüniline. Eesti Panga andmed näitavad, et majandus on kriisist hästi taastunud ja majandusolukord paraneb kiiresti. Riigil on võimalusi päästjate palkasid tõsta juba praegu ja tagada sellega inimeste turvatunne. Selle asemel eelistab aga valitsus jätkata inimeste eluga riskeerimist.
Kui praegu kavatseb Reformierakond väikese kärpega kaotada huvihariduse rahastamise, siis millised kärped kavatsetakse ette võtta Kaja Kallase valitsuse rahandusministri poole miljardi suuruse tulumaksu vähendamise plaani teostamiseks. Loodetavasti ei kavatse peaminister öelda, et päästevõimekuse tagamine jääb samuti omavalitsuste kanda nagu ta ütles huvihariduse rahastamise kohta.
Täna on keskmine päästjate palk 1068 ja see on 2/3 Eesti keskmisest palgast. Näiteks Paide komandos on vaid üks päästja, kes ei käi kõrvalt mingit muud tööd tegemas.
Päästjate koondamise asemel tuleks päästjate palk tõsta nagu lubatud 120% Eesti keskmisest palgast. «On täiesti vastuvõetamatu, et valitsus proovib vaid päästjate, õdede, politseinike ja õpetajate palkade tõusu ära jättes riigile võetud laene tagasi maksta,» ütles Lauri Läänemets.