Rahvusvaheline uuring kritiseerib Eesti pelletitootmist

Kütteväärtuse poolest on pelletid kaugelt üle halupuude ja hakkpuidu kütteväärtusest. Foto: Ain Alvela

Rahvusvaheliste Korporatsioonide Uurimiskeskus (SOMO) avaldas kolmapäeval uuringu, mis analüüsis, kas Eestist pärit puidupelletid vastavad Hollandi energiasäästlikkuse nõuetele ning tuvastas ridamisi süsteemseid nõuete rikkumisi.

Holland tarvitab energia tootmiseks suurtes kogustes Eesti metsadest pärit puidust tehtud pelleteid. SOMO värske uuring «Wood pellet damage» toob aga välja, et Hollandis põletatakse riigi toel massiliselt puitu, mis ei ole säästlikest allikatest pärit. Näiteks on puit pärit Eesti vääriselupaikadest, ristimetsadest, Natura 2000 metsaelupaikadest, ohustatud lindude elupaikadest ja turvasmuldadelt või on varutud veekogusid kahjustavalt. Uuring keskendus eelkõige Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ning Graanul Investi raietegevuse mõjudele. Uuringu tellis Greenpeace Holland.

Greenpeace ning veel neli suuremat Hollandi keskkonnaühendust otsustasid pärast uuringu avalikustamist väljuda Hollandi valitsuse, energiatootjate ja ühenduste vahel 2015. aastal sõlmitud olulise kaaluga energeetika kokkuleppest. Sealsed keskkonnaühendused ütlesid oma teates, et pole nõus olukorraga, kus energiapööre süvendab elurikkuse kadu ning kliimakriisi. Ühendused kutsusid valitsust üles tegelema energiasäästu ning tuule- ja päikeseenergeetika arendamisega.