Kaupade eksporti kasvatasid kaks kaubagruppi

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik. Foto: Erakogu

• Kaupade ekspordi kiire kasvu taga on tugev nõudlus ja hinnatõus.
• Pool kaupade ekspordi kasvust tuli kahe kauba: kütteõlide ja mobiils
• Ekspordi kasv peaks järgmistel kuudel jätkuma väiksemas tempos

Nii Eesti kui ka meie kaubanduspartnerite majandused on koroonakriisist kiirelt taastunud. Eesti ekspordikasv toetub peamiselt kahele kaubagrupile: põlevkiviõlile ja mobiilsideseadmetele.

Kaupade eksport kerkis mais aastaga 47% ning import 50%. Viie kuu kokkuvõttes on kaupade ekspordikäive tõusnud aastataguse ajaga võrreldes veerandi võrra ja kahe aasta taguse ajaga võrreldes 13%.

Väliskaubanduse mahud kasvavad hoogsalt ka teistes riikides. Aprillikuu 50%-lise ekspordi kasvuga oli Eesti Euroopa Liidu riikide keskmiste hulgas. Kaubavahetuse kiire kasvu taga on ühelt poolt järsult tõusnud nõudlus, aga teiselt poolt ka nõrk aprill ja mai aasta tagasi, kui kaubavahetust piirasid tellimuste vähesus ning erinevad transpordi- ja muud piirangud. Hindadega korrigeeritud ekspordi mahud ületasid märtsis pooltes Euroopa riikides kriisieelse taseme.

Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku hinnangul peaks ekspordi kasv järgmistel kuudel jätkuma, kuigi mõnevõrra rahulikumas tempos kui aprillis ja mais. Tööstusettevõtted on tuleviku osas optimistlikud. Hinnang tellimuste portfellile oli viimati nii kõrge aastatel 2005-2007.

Pool ekspordi kasvust tuli kahest kaubagrupist

Eesti ekspordis andsid tooni eelkõige kaks toodet: põlevkiviõli ja mobiilsideseadmed. Kütteõli eksport on viie kuuga suurenenud 500 miljoni euro võrra ja mobiilsideseadmete väljavedu 200 miljoni euro võrra. Kütteõlide tootmine on hoogustunud tugeva nõudluse ja naftatoodete kiire hinnatõusu tagajärjel. Hiina ettevõtete tegevuse piiramine USAs ja mitmes Euroopa riigis on soodustanud Euroopa, sh Eesti, mobiilsideseadmete tootjaid. USA on kerkinud Eesti üheks olulisemaks kaubanduspartneriks tänu telekommunikatsiooniseadmete ja kütteõli väljaveole.

Tugev nõudlus ja materjalide nappus tõstavad hindu

Elmiku sõnul on hoogsalt kerkinud väliskaubanduse käivete taga osaliselt kiiresti kasvanud hinnad. Eesti eksportkaupade hinnad on aastaga tõusnud umbes kümnendiku võrra. Tugev nõudlus ja materjalide nappus on kergitanud nii sisseostu- kui müügihindu. Viiendik Eesti tootmisettevõtetest toob oma peamise murena välja materjalide puuduse.

Viimati oli tootmissisenditest selline nappus väga kiire majanduskasvuga aastatel 2005-2007. Maailmamajanduses on näha esimesi märke sellest, et erinevate materjalide ja seadmete defitsiit on tasapisi leevenemas ja toorainete hinnatõusu kasv peatumas. Kiirelt kasvanud tellimuste täitmine ja laovarude normaliseerumine võtab aga aega, nii peaks materjalide nappuse probleem lahenema alles järgmisel aastal.

«On raske öelda, kui palju on Eesti võitnud või kaotanud toorainete hinnatõusust,» ütles Elmik. «Sest eksportkaupade hinnatõus on toimunud samas suurusjärgus importtoodete kallinemisega. Eesti puidu ja mööbli netoeksport ületab küll oluliselt metalli ja kütuste netoimporti. Samas on Eesti ettevõtted enamasti väikesed ja nii materjalide hankimisel kui oma kauba müümisel väikese turujõuga.»