Hiina kimbutab oma tehnoloogiagigante

Veebikaubamaja Alibaba asutaja ja Hiina rikkaim ärimees Jack Ma, kes pärast Hiina võimude kritiseerimist mõneks ajaks avalikkuse eest kadus. Foto: REUTERS/Aly Song

• Pekingi võimuladvik peab Jack Ma suguseid rikkaid ärimehi ebavõrdsuse sümboliks
• Hiina valitsusel on nõrk kontroll kiirelt kasvavate tehnoloogiaettevõtete üle
• Riigi mõju eraettevõtluses on jõudsalt kasvamas

Eelmise aasta 24. oktoobril esines Shanghais toimunud kõrgetasemelisel panganduskonverentsil Hiina tuntuim ettevõtja, internetihiiglase Alibaba asutaja Jack Ma. Ta kritiseeris teravalt riigi pangandussüsteemi, võrreldes seda pandimajadega. «Me peame muutma praeguse finantseerimise pandimaja mentaliteeti, muutma selle krediidipõhiseks süsteemiks. Tagatised ja garantiid on pandimaja,» põrutas Ma, kelle suuromanduses oleva Alibaba ühel sidusettevõttel Ant (mis pakub makseteenuseid) seisis ees aktsiate avalik esmapakkumine (IPO), mis oma 35 miljardi dollarilises mahus oleks olnud maailma kõigi aegade suurim.

Paraku läks see kõne Jack Ma’le kalliks maksma, ja mitte ainult miljardites dollarites mõõdetuna.

Esiteks peatasid Hiina regulaatorid päevapealt Anti aktsiapakkumise ning teiseks kadus Ma avalikkuse eest nagu vits vette.

Kuna Jack Ma polnud mitte üksnes Hiina rikkaim inimene, vaid ka rahvusvaheliselt tuntuim Hiina ettevõtja, kes oli väga oodatud kõneleja nii kodumaal kui ka rahvusvahelistel foorumitel, ja kuna inimeste, sealhulgas miljardäride kadumine pole seal midagi ebatavalist, põhjustas tema haihtumine suurt muret.

Lääne ajakirjanduses ilmusid küll viited, et Ma on elus ja terve, aga lõplik kinnitus selle kohta saadi alles jaanuari keskel, mil ta pärast kolm kuud kestnud vaikust video vahendusel avalikkuse ette ilmus, et ülistada Hiina haridussüsteemi. «Mina ja mu kolleegid on uurinud ja mõelnud ning hakkame pühenduma veel rohkem haridusele ja avalikule heaolule,» vahendas Financial Times Ma sõnumit, mis avaldati Hiina valitsuse kontrolli all oleva Zhejiangi provintsi uudisteportaalis. Veebruaris nähti teda Hiinas Hainani saarel asuvas golfikeskuses golfi mängimas. Märtsis võis Venemaa geograafiaseltsi nõukogu virtuaalsel kohtumisel, mille eesistuja oli president Vladimir Putin, näha ka käsipõsakil igavlevat Jack Ma’d. Märtsi lõpus kirjutas The New York Times, et Ma, kes pole mitte kunagi hoidunud rambivalgusest, tegeleb sõprade sõnul maalimise ja taiji’ga.

Riigi rikkamaid inimesi on Hiinas liistule võetud ka varem, aga viimasel aastal on kompartei keskendunud tehnoloogiahiidudele.

Juuni viimasel päeval tegi New Yorgi börsil korraliku börsidebüüdi Hiina sõidujagamisettevõte Didi, kes on küll Uberi ja meie Bolti konkurent, aga ka üks Bolti suurrahastajatest. Börsidebüüt oli edukas ning aktsia lõpetas esimese kauplemispäeva väikeses plussis.

Didi on väga edukas ettevõte, kontrollides peaaegu kogu sealset turgu. Ettevõte oli eelmises kvartalis ka väikeses kasumis, mis on selles sektoris küllaltki haruldane, mistõttu müüdi aktsiaid kümme protsenti enam, kui oli plaanitud. Didi oleks võinud osutuda järjekordseks edulooks Hiina kommunistliku partei sajandal aastapäeval.

Ometi alustas Hiina küberruumi turvalisuse järelevalve organ Didi uurimist, süüdistas paari päeva pärast ettevõtet tõsistes rikkumistes ning nõudis selle rakenduse eemaldamist App Store’ist ja Google Playst.

Möödunud pühapäeval keelas Hiina küberruumi administratsioon kahel värskelt juunikuus USA börsidel noteeritud Hiina ettevõttel uute kasutajate registreerimise. Full Truck Alliance, mida kutsutakse «Hiina veoautode Uberiks», kaasas 1,56 miljardit dollarit New Yorgi börsil, Boss Zhipini emaettevõte Kanzhun kaasas Nasdaqil toimunud IPOga 912 miljonit.

Hiina kompartei survel on kaks peamist põhjust. Ühelt poolt on põhjuseks Hiina edukate tehnoloogiagigantide suuromanike üha suurenev jõukus ja ettevõtete tugevus. Jaapani uudisteagentuur Nikkei Asia kirjutas mõni aeg tagasi, et kui üldiselt peetakse Jack Ma’d geniaalseks visionääriks ja ettevõtjaks, siis Pekingi võimuladvik peab teda reguleeritud finantssüsteemi kurnavaks parasiidiks.

President Xi Jinpingi ajal on olukord muutumas ning järjest rohkem on hakatud soosima riigile kuuluvaid ettevõtteid. Xi soovib üha suuremat kontrolli riigi majanduse üle, mis tähendab ka suuremat kontrolli nii suuremate kui ka väiksemate eraettevõtete üle.

«Ja nad peavad teda ka ebavõrdsete tulude ning varandusliku ebavõrdsuse sümboliks,» selgitas Nikkei Asiale Hiina suure varahaldusettevõtte juht. «Üldine seaduspärasus on, et väljaspool parteid ei saa olla mitte ühtegi võimukeskust,» selgitas New York Timesile Lowy instituudi vanemteadur ning raamatu «Partei: Hiina kommunistlike valitsejate salajane maailm» («Party: The Secret World of China’s Communist Rulers») autor Richard McGregor.

Teine ja ilmselt veelgi suurem põhjus on Hiina võimude nõrk kontroll kiiresti kasvavate tehnoloogiaettevõtete üle, mida soovitakse märkimisväärselt tugevdada. Kuna tehnoloogiahiiud on kasvanud kiiresti, pole Peking suutnud kehtestada nende üle kõikehõlmavat järelevalvet. Nüüd püüab valitsus lappida auke, mille kaudu oli ettevõtetel võimalik seadustest mööda hiilida, kuid see võtab aega.

USA börsil noteerimine annab aga võimaluse Hiina julgeoleku järelevalve organil efektiivselt sekkuda. «Pekingile ei meeldi, et rahvuslike tšempionide osalus läheb rahulikult välisaktsionäride kätte,» selgitas Bloombergile konsultatsioonifirma Eurasia Group vanemanalüütik Xiaomeng Lu. «Lisaks soovib Peking, et tehnoloogiaettevõtted hoiaksid oma põhivara, andmed ja algoritmid Hiinas.

Hiina liidrid hoiatasid juba märtsi keskel, et Peking võtab pihtide vahele nn platvormiettevõtted, kelle kätte on kuhjunud hiiglaslikud andmebaasid ja turujõud. Sealsete internetiettevõtete monopolide lõhkumise protsess on alles algstaadiumis.

President Xi Jinpingi juhtimisel toimunud kohtumisel kommunistliku partei tippfinantsnõustajate ja koordinatsioonikomiteega anti regulaatoritele korraldus hakata internetifirmade järele valvama, lõhkuda monopolid, propageerida õiglast konkurentsi ning hoida ära ebaproportsionaalset kapitali kuhjumist. Teisipäeval teataski Hiina, et karmistab reegleid välisturgudelt kapitali kaasavatele ettevõtetele.

Kuid riigi mõju ei kasva üksnes tehnoloogiasektoris, trend on üleüldine. Umbes 40 aastat tagasi Hiinas toimunud majandusreformidega kaasnes sealse eraettevõtluse õitseng. Riik säilitas kontrolli strateegiliste tööstusharude, nagu energeetika ja panganduse üle, aga teistesse valdkondadesse eriti ei sekkunud. Tänu reformidele hakkas Hiina majandus kiirelt kasvama ning tõusis Ameerika Ühendriikide järel suuruselt teiseks majanduseks maailmas.

President Xi Jinpingi ajal on olukord muutumas ning järjest rohkem on hakatud soosima riigile kuuluvaid ettevõtteid. Xi soovib üha suuremat kontrolli riigi majanduse üle, mis tähendab ka suuremat kontrolli nii suuremate kui ka väiksemate eraettevõtete üle. Valitsus saadab ettevõtetesse oma inimesed ning nõuab üha enam nende tegevuse vastavust riigi seatud eesmärkidele. Mõningatel juhtudel on riik kehtestanud eraettevõtete üle täieliku kontrolli, kirjutas The Wall ­Street Journal mõni kuu tagasi. Majanduslehe sõnul on põhjuseks riigi võimuladviku üha süvenev veendumus, et eraettevõtlus, ehkki Hiina majanduskasvu jaoks oluline, on ettearvamatu ning seda täielikult usaldada ei saa.

Arvamus, et plaanimajandus suudab paremini kompleksset majandust juhtida, muutus üha tugevamaks lõppenud aastal, kui Peking toetus koroonaviiruse põhjustatud šokist taastumiseks valitsuse direktiividele. President Xi tegi prioriteedid eriti selgelt teatavaks eelmise aasta viimastel kuudel. Septembris saatis kommunistlik partei eraettevõtetele uued suunised, tuletades meelde, et nad peavad teenima riiki ning tegutsema partei juhtimisel. Ettevõtjatele on valitsuse sõnum kohale jõudnud ja paljud neist on alustanud oma ettevõtete ümberorienteerimisega, kuni omandist täieliku loobumiseni välja.